HELJU VESKARU: „Aastaga Valklasse robotlüpsi farm või lõpetame.“

2981
OÜ Suurekivi juht HELJU VESKARU ütleb, et kui uus laut tuleb, on seal järgmise aasta augustis loomad sees.

Maalehe lugejad valisid Aasta Põllumehe kandidaatidest oma lemmikuks OÜ Suurekivi juhi HELJU VESKARU Kuusalu vallast.

„Aasta põllumehe“ konkursi tulemused avalikustati ja tiitleid jagati eelmisel teisipäeval, 25. oktoobril Maalehe ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ühisel konverentsil Riigikogus.

Esmakordselt oli aasta põllumehe kandidaatide seas naine – Harju Taluliit esitas OÜ Suurekivi omaniku ja juhi Helju Veskaru.

Maalehe lugejad said ajalehe interneti-väljaandes hääletada kandidaatidest oma lemmiku, 37 protsenti andis hääle ainsa naiskandidaadi poolt.

OÜ Suurekivi Valkla farm on aastaid olnud Harju ja Eesti parimate seas. Möödunud aastal sai Suurekivi Eesti parima piimakarja omaniku tiitli ning tänavu hinnati Eesti parima tõukarja omanikuks. Ka piimakarja arvestuses on farm selgi korral esimeste hulgas.

„See kõik on tänu meeskonna tööle. Meil on väga tublid töötajad,“ sõnab Helju Veskaru.

Suurekivi loodi 18 aastat tagasi, kui Kuusalu kolhoos lagunes. Esialgu oli lüpsilaut Saunja külas, mõni aasta hiljem koliti üle Valkla farmi. Ettevõttes on praegu 13 töötajat, 130 eesti holstein-friisi tõugu lehma, põlde-karjamaid on kokku 746 hektaril. Kui algusaastatel oli keskmine piimatoodang lehma kohta 4000 liitrit, siis mullu oli 10 143 liitrit.

„Hea piima- ja tõukarja tagab õige söötmine ning tasemel pullid. Ja eelkõige töö, meil on palju käsitsitööd. Kaks lüpsjat lüpsavad kahepäevaste vahetustega. See on füüsiliselt raske, koormab ja väsitab,“ räägib firma juht.

Samamoodi enam ei jätka
Käesolev aasta on Suurekivile olnud eriline, palju on tegutsetud selle nimel, et areneda täiesti uuele tasemele – septembris esitati PRIAsse rahataotlus, et ehitada Valklasse farm 3 lüpsirobotiga.

„See on otsustatud, kas läheme järgmiseks sügiseks üle robotlüpsile või lõpetame piimatootmise. Samamoodi enam ei jätka,“ kinnitab Helju Veskaru.

Uue lauda ja kaasaegse sisseseade jaoks on tarvis 1 662 000 eurot ehk ligi 26 miljonit krooni. PRIA toetab maksimaalselt 500 000 euro ehk 7,8 miljoni krooniga. Sisustuse jaoks saab toetust kuni 60 protsendi ulatuses, lauda ehituseks aga 10 protsenti. Ülejäänu tuleb laenata-liisida.

Helju Veskaru tõdeb, et suur eeltöö on ära tehtud, kas toetust antakse, selgub veebruaris. Kõigepealt valiti tugev nõustaja ja projektikirjutaja. Siis viidi läbi hanked farmi ehitaja ja sisustaja leidmiseks.

Robotlüpsi farmi tuleb 180 lehma, nendega jäävad töötama 3 inimest praeguse 10 asemel.

„Kui otsustasime, et tuleb robotlüps, ei olnud veel võlakriisi. Jälgime, mis maailma majanduses toimub, sest peame suutma laenu tagasi maksta. Kui piimaliitri hind langeb alla 4 krooni ehk 0,26 euro, ei ole me võimelised liisingut teenindama. Selle aasta alguses saime liitri eest 5,30 krooni ehk 0,34 eurot, praegu makstakse 5 krooni ehk 0,32 eurot liitri eest.“

Helju Veskaru tunnistab, et kavatseb ette võtta suure riski: „Aga kui juba oled selles tootmises sees, siis pead edasi minema. Kohapeal tammuda ei saa, oleme niigi oma laudaga ajale jalgu jäänud.“