Kuusalu valla Hara külas on karud viimastel nädalatel käinud elumajade juures.
Hara küla rahvas on viimasel ajal mitmel korral kurtnud külavanem Vello Südale, et on mures kodude läheduses nähtud karude pärast. Emadepäeva paiku märgati suurt karu koos pojaga Eindri bussipeatuse juures. Möödunud nädalal jooksis väiksem karu Virve küla teeotsa lähedal hommikusele õpilastebussile järele, umbes sealtsamast läheb bussi peale üks koolilaps.
Mõni aeg hiljem nägi kahe väikese koolilapse ema elektriliini all üht karu. Pere muretseb, et ei julge lapsi enam koolibussi peale saata, neil tuleb bussipeatuseni minna mitusada meetrit läbi metsa.
Eelmise reede hommikul kella 6.45 ajal nägi tööle sõitnud Erik Soidla sadakond meetrit naabri majast eemal tee peal kaht üle-eelmise talve karupoega, kes inimesi ei kartnud.
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treier ütles, et sel kevadel on Kuusalu vallast tulnud üks teade karude tekitatud kahjustuse kohta – karu oli käinud Kolga mõisa lähedal talus ja lõhkunud tühja mesitaru. Sealtkandi teistest valdadest pole niisugust infot saadetud. Kõue vallas oli karu lammutanud tühjalt seisnud suvila juures.
Uno Treier lisas, et karude laskmiseks jahimeestele antavad load on jätkuvalt rangelt limiteeritud ning Lahemaa rahvuspargis, kus asub ka Hara küla, karu küttida ei tohi.
Keskkonnateabekeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil kinnitas, et kahe-aastased karupojad ei kujuta endast ohtu: „Nad on värskelt jäänud emata, sest emadel on jooksuaeg ja nad püüavad poegadest vabaneda. Sellised karupojad on uudishimulikud, ei karda inimesi, ründe- ja murdmisinstinkt puudub. Nad võivad hakata uudishimust inimesele järele jooksma, kui valju häälega hirmutada, jooksevad minema. Emade jooksuajal kalduvad isakarud poegi ründama, sellepärast hoiavad karupojad vaistlikult elumajade lähedusse ja kohtadesse, kus isakaru tavaliselt ei käi. Marjahooajaks peaksid karupojad olema läinud kaugemale, suve jooksul hakkavad nad oma territooriumi laiendama.“
Ta lisas, et samas tuleb väikeste karupoegadega kohtumisel olla ikkagi ettevaatlik, sest ema võib olla läheduses: „Karu ei taha inimest murda. Kui ründab, siis on inimene teda provotseerinud pahaaimamatult või tahtlikult.“
Peep Männil soovitab, et juhtudel, kus inimesed kohtuvad metsas ootamatult karuga, tuleb alati hoiduda äkilistest tegevusest, nagu kiire liikumine, sealhulgas jooksmine, karjumine või püssi paugutamine. Need võivad karule näida inimesepoolse agressioonina ning esile kutsuda rünnaku iseenda või poegade kaitseks.
Reeglid suurulukiga kohtumiseks
Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja looma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta loom ründab sageli.
Ära jää looma ja tema poegade vahele, selle tagajärg on peaaegu alati rünnak. Looma ligidal üksi olles ära kummarda või kükita, sest loom hindab vastase suurust ja ohtlikkust tema silmade kõrguse alusel maapinnast, selle järgi on inimene tema jaoks võrdlemisi ohtlik loom. Kui kummardad, siis ründe oht suureneb.
Üldjuhul ei tohi läheneda loomadele eest ega tagant, vaid peaks hoidma looma külje poole ehk liikuma niiöelda paralleelsel kursil.
