
Omavalitsuste tulubaasi ümberkujundamisega kaotab kõige rohkem Harjumaa ning siis läheb ühtlaselt viletsalt Eesti kõigil omavalitsustel, tõdesid Harjumaa vallajuhid kohtumisel regionaalministriga.
Regionaalminister Madis Kallas rääkis kolmapäeval, 28. veebruaril HOLi nõupäeval Anija mõisas plaanidest Eesti omavalitsuste tulubaasi ümber jagamisel. Harjumaa omavalitsused, kellest suur osa kaotab planeeritud muudatustega tulusid, on saatnud regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ühise kirja. Selles on muuhulgas öeldud, et tulubaasi ümberjagamisel tekib Eestis senisest veel rohkem omavalitsusi, kes ei saa hakkama seadustest tulenevate kohustustega. Samas mahus teenuste osutamiseks vajavad omavalitsused vähemalt samas mahus rahastust, selle vähendamisel ka seadusest tulenevate ülesannete vähendamist, kirjutasid omavalitsusjuhid. Märgiti ka, et puudub analüüs, miks osa omavalitsusi on raskustesse sattunud ja kuidas pakutud lahendused neid aitavad.
Maamaks ja kohalikud maksud
Madis Kallas kõneles Anijal, et käesoleval aastal antakse omavalitsustele esmakordselt osa pensionide tulumaksust, kuid vähendati neile üksikisiku tulumaksust antavat osa: „Selle, mis võtame ära füüsilise isiku tulumaksust, anname juurde pensionitulust.“
Seni said omavalitsused 11,96 protsenti füüsilise isiku tulumaksust, tänavu saavad 11,89 protsenti ja lisaks 2,5 protsenti pensionide brutotulust. Praeguse kava järgi peaksid need protsendid 2027. aastaks võrdsustuma 10,05 protsendi juures.
Omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks on riigil plaanis anda neile rohkem õigusi maksude kehtestamisel. Sellega võiksid ministri arvates eelkõige Harjumaa omavalitsused saada oma eelarvetesse täiendavaid tulusid.
Maamaksu osas on plaan tõsta muu maa ehk äri-, tootmis- ja transpordimaa maksumäära seniselt 1 protsendilt 2 protsendile. Kaalumisel on, kas ja kui palju tõsta maamaksu aastase kasvu piiri, mis seni on 10 protsenti aastas, anda piirangu üle otsustamine omavalitsustele või piirang hoopis kaotada. Kodualuse maa pindalapõhine maksuvabastus plaanitakse asendada summapõhise maksuvabastusega, mille otsustamisõigus antakse omavalitsustele.
Lisaks soovitakse anda omavalitsustele õigus kehtestada kohalikke makse – sätestada sotsiaalse taristu arendustasu reeglid, õigus koguda näiteks turismimaksu või saartel sissesõidutasu, linnades ummikumaksu, määrata jäätmetasu ning otsustada keskkonnatasude suuruse üle.
Meetmetena, kuidas lahendada kiire kasvuga piirkondade probleeme, eelkõige vajadust uute lasteaedade-koolide järele, nimetas Madis Kallas CO2 raha kasutamist kasvupiirkondade investeeringuvajaduse katmiseks ning investeerimiskomponendi lisamist koolide pearaha arvestusse. Viimane mõjutab eelkõige keskuste omavalitsusi, kus pakutakse kooliteenuseid ka ümberkaudsetele valdadele.
Harjumaa omavalitsusjuhte ministrilt kuuldu ümber mõtlema ei pannud. Rae vallavanem Madis Sarik sõnas, et nende elanikest on pensionäre vaid 10 protsenti ning omavalitsuste tulubaasi ümberjagamisega jääb vallal nelja aastaga saamata 11 miljonit eurot. Ta tõdes, et ministri nimetatud ühegi meetmega nad seda tagasi ei saa.
„Raha äravõtmine Harjumaa piirkonnast on väga valus. Me ei suple siin suurtes rahahunnikutes, ka meil on tänavu eelarvete kokkusaamine väga raske, investeeringuvajadused suured, nende elluviimine ülimalt keeruline,“ sõnas Jõelähtme vallavanem Andus Umboja.
Ta tõi välja, et omavalitsuste tulubaasi arvutamise valemites ei ole lapsi, sest nemad ei teeni tulu, aga just lapsi on Harjumaal kõige rohkem. Lisaks nimetas, et Harjumaa omavalitsustele on toetusprogrammide omaosalused tunduvalt suuremad kui kogu ülejäänud Eestis. Kose vallavanem Demis Voss arvas, et üle tuleks vaadata kõikvõimalikud normatiivid – näiteks kui varem piisas lasteaedades ühe lapse kohta 2,5 ruutmeetrist põrandapinnast, siis nüüd kehtib 4 ruutmeetri nõue. Selliseid normatiive on päris palju, omavalitsuste jaoks tähendab see raha, tõdes ta.