Möödunud nädala esmaspäeval, 9. märtsil asutasid Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Harju ja Raplamaa omavalitsusjuhid piirkondliku ühenduse. Asutajaliikmete seas olid ka IRLi Harju piirkonna tegevjuht Andres Kaarmann ja Loksa volikogusse valitud Sander Piibemann. Kokku on asutajaliikmeid 26.
Valiti 9-liikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) esimees Urmas Arumäe, Jõelähtme vallavanem Toomas Kümmel, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Kaupo Reede, Keila vallavolikogu esimees Heiko Raamat, IRL Harju piirkonna juhatuse liige Ilona Laido, Järvakandi vallavanem Mart Järvik, Vigala vallavanem Priit Kärsna, Käru vallavanem Elari Kiis ja Rapla vallavolikogu liige Raivo Erm.
Andres Kaarmanni sõnul tekkis ühenduse loomise idee juba enne, kui IRL eesotsas regionaalminister Siim Kiisleriga tõi avalikkuse ette haldusreformi uue kava. Asutamisdokumendid olid ette valmistatud, koosolek oli kokku kutsumata. Tulevikus võiks ühendus kasvada üleerakonnaliseks, kuid kogu riigist inimeste kokkukutsumine võib osutuda keeruliseks.
Urmas Arumäe selgitas, et Harju maakonnas ja Raplamaal on päris palju IRLi kuuluvaid endisi ja praegusi vallavanemaid, volikoguesimehi, volikogude ja vallavalitsuste liikmeid. Neil on kogemusi ning nad tahavad aktiivsemalt kohalike omavalitsuste küsimustes maakonna ja riigi tasandil kaasa rääkida.
Asutamiskoosolekul kõneldi haldusreformi eelnõust ning sellest, kuidas seda võiks täiendada ja muuta.
Toomas Kümmel: „Hiljutisel kohtumisel regionaalministriga kõlas haldusreformiteema püstitus nagu appikarje, et nii edasi minna ei saa ja kiiresti on vaja midagi teha. Me ei ole kadedad, võtame väljakutse rõõmuga vastu ja tuleme erakonnale appi.”
Andres Kaarmann ütles, ühenduse liikmete seas valitses üksmeel, et Harjumaale ei sobi maakonnna-suuruse valla idee.
HOLi esimees Urmas Arumäe kommenteeris Sõnumitoojale: „Seaduse eelnõus on uute valdade elanikearvuks seatud 25 000. Harju maakonnas, kui Tallinn välja jätta, on umbes 125 000 elanikku – seega viis korda enam. Kas sellise monstrumi juhtimine ei lähe keeruliseks? Seaduse eelnõu mõte on tagada valdade majanduslik toimetulek. Harjumaal on mitu valda, kellele majanduslik toimetulek ei ole üldjuhul probleem, tõsi küll hetkelist kriisi arvestamata. Selliste omavalitsuste liitmine ei ole ju seaduse eelnõu eesmärk.”
Ta lisas, et Harjumaa valdade liitmine üheks vallaks võib tekitada hoopis alternatiivse olukorra – Tallinna lähiümbruse vallad ehk no kuldne ring võib tõsiselt mõtlema hakata, et pigem liituda Tallinna linnaga. See võib tunduda mõttekam kui hägustuda suures maakonnavallas.
Urmas Arumäe toonitas, et kindlasti ei ole ühendus opositsioonis ministri ega erakonnaga. Ühenduse peamine eesmärk on tegelda valimiste ettevalmistamisega ning erakonna selleks vajalike programmiliste seisukohtade väljatöötamisega. Reformiga seotud küsimustega tegelemine ei ole ühenduse asutajate seisukohalt võimalik enne, kui need on selged.
„Vaatamata sellele on ühenduse liikmetel reformikavaga seoses üksmeel, et Harjumaale üks vald ei lähe mitte. Samas on Eestis kindlasti mitmeid maakondi, kus maakonnasuurune vald on ilmselt lahendus. Nende detailide üle, et kuidas reformi läbi viia, kavatseme samuti ühenduses aru pidada,” rääkis ta.
„Me pole ühenduse loomisega mõelnud rahvarinnet luua ning see pole mõeldud massiorganisatsiooniks. Samas ootame kõiki neid, kellele on kohaliku omavalitsuse poliitika tähtis, kes oskab kaasa rääkida ja asja arutada ning oma nõu, jõu ja südametunnistusega kaasa lüüa.”
Juba sel esmaspäeval, 16. märtsil said ühenduse liikmed taas kokku.
