Kuu­sa­lu koo­li­noo­red RAS­MUS KAR­RO ja RI­HARD SOOM osa­le­sid Lää­ne­me­re pur­je­ret­kel

En­ne su­ve­va­hea­ja lõp­pu osa­le­sid Kuu­sa­lu kesk­koo­li õpi­la­sed, 15aas­ta­ne 9. klas­si õpi­la­ne Ras­mus Kar­ro ning 16aas­ta­ne 10. klas­si as­tu­nud Ri­hard Soom UNES­CO ühend­koo­li­de võr­gus­ti­ku Lää­ne­me­re Pro­jek­ti pur­je­ret­kel. Tar­tu loo­dus­ma­ja 21.-25. au­gus­ti­ni kor­ral­da­tud ret­kel sõit­sid Ees­ti koo­li­de 19 õpi­last va­nu­ses 15-18 aas­tat koos viie saat­ja­ga nel­jal pur­je­kal üle me­re Soo­me ja ta­ga­si. Suo­men­lin­nas ja Ha­rak­ka saa­rel koh­tu­sid Ees­ti noo­red ea­­kaas­las­te­ga Vaa­sast ja Hel­sin­gist. Koos tä­his­ta­ti rah­vus­va­he­list Lää­ne­me­re päe­va, saa­di tead­mi­si Lää­ne­me­re kesk­kon­na­sei­sun­di uu­ri­mi­sest.

UNES­CO ühend­koo­li­de võr­gus­ti­kus, mil­le lii­ge on ka Kuu­sa­lu kesk­kool, kuu­lub Ees­tist üle 60 koo­li, Ida-Har­ju­maalt veel Kol­ga kool ja Lok­sa güm­naa­sium, sa­mu­ti MTÜ Eru la­he Ran­na­rah­va Selts. Lää­ne­me­re Pro­jekt on ühend­koo­li­de võr­gus­ti­ku üks pi­lootp­ro­jekt. Sel­le lõi 1989. aas­tal Soo­me UNES­CO rah­vus­lik ko­mis­jon, et suu­ren­da­da Lää­ne­me­re-äär­se­te rii­ki­de õpi­las­te kesk­kon­na­tead­lik­kust ning jul­gus­ta­da neid te­gut­se­ma ra­hu ja kest­li­ku tu­le­vi­ku ni­mel. Rah­vus­va­he­li­ses Lää­ne­me­re Pro­jek­ti võr­gus­ti­kus osa­levad li­gi 200 koo­li seits­mest rii­gist. Ees­tis on sel­le te­ge­vu­se üks koor­di­naa­tor Tar­tu Loo­dus­ma­ja.

Ras­mus Kar­ro üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, kui koo­list kuu­lis, et on või­ma­lik sel­li­sel ret­kel osa­le­da, ot­sus­tas kan­di­dee­ri­da.

„Mõt­le­sin, et see on la­he või­ma­lus saa­da uu­si ko­ge­mu­si. Mo­ti­vat­sioo­ni­kir­jas tu­li vas­ta­ta, kas oled va­rem puu­tu­nud kok­ku pur­je­ta­mi­se ja kesk­kon­na­tee­ma­de­ga ning mi­da ma sel­lelt ret­kelt oo­tan. Mi­na olen kesk­kon­na­tee­ma­de­ga kok­ku puu­tu­nud koo­lis, pur­je­lau­ga olen sõit­nud, pur­je­ka­ga en­ne ei ol­nud,“ rää­kis ta.

Ri­hard Soom soo­vis pur­je­ret­ke­le min­na eel­kõi­ge sel­le­pä­rast, et te­ge­leb ka va­bal ajal pur­je­ta­mi­se­ga: „Pur­je­tan koos isa­ga, möö­du­nud su­vel käi­si­me näi­teks Pär­nus, Kih­nus, Ruh­nus, Saa­re­maal. Pur­je­ta­da os­kan, aga soo­vi­sin nä­ha elu ka teis­tel pur­je­ka­tel. See, mil­le­ga sõit­si­me, oli eri­li­ne – teh­tud be­too­nist ja ka­he­mas­ti­li­ne, sel­li­se­ga sõit­mi­ne oli mul­le täies­ti uus ko­ge­mus.“

Ees­ti noo­red läk­sid koos kap­te­ni­te ja nen­de abi­de­ga nel­ja pur­je­ka­ga Tal­lin­na Len­nu­sa­da­mast Soo­me poo­le tee­le 21. au­gus­til.

„Meie pur­je­kal olid kuus noort, kap­ten ja te­ma abi. Te­gi­me nen­de ju­hen­da­mi­sel kõi­ke, tõst­si­me pur­jeid üles ja roo­li­si­me ning val­mis­ta­si­me ka süüa,“ lausus Ras­mus Kar­ro.

Ku­na suu­rem osa noor­test pur­je­tasid elus esi­mest kor­da, ai­tas neid li­saks kap­te­ni­le ja te­ma abi­le ka Ri­hard Soom.

8 tun­di pä­rast väl­ja­sõi­tu jõud­sid pur­je­ta­jad Es­poo lä­he­da­le Iso Va­sik­ka­saa­ri­le. Öö­bi­ti paa­ti­des ning järg­mi­sel hom­mi­kul pur­je­ta­ti eda­si Suo­men­lin­na, ku­hu saa­bu­sid ka Soo­me noo­red, kel­le­ga kor­ral­da­ti ühi­seid te­ge­vu­si. Eest­la­sed tut­vus­ta­sid oma rah­va­tant­se ja le­gen­de, koos Soo­me noor­te­ga män­gi­ti selts­kon­na­män­ge, käi­di uju­mas ja sau­nas.

Ret­ke kol­man­dal päe­val kor­ral­da­ti noor­te­le ne­li töö­tu­ba, igaüks sai neist va­li­da kaks. Ras­mus Kar­ro kor­jas ühes töö­toas ran­ni­ku ää­rest pu­tu­kaid ja tai­mi ning püü­dis tu­vas­ta­da, mil­le­ga te­gu, tei­ses töö­toas ehi­tas kree­ka pähk­li koor­te sis­se väi­ke­seid pur­je­paa­ti­de ma­ket­te.

Ri­hard Soom ju­tus­tas, et uu­ris apa­raa­ti­de abil vee hap­pe­li­sust ja soo­la­sust ning la­bo­ris ka se­da, kui pal­ju oli plas­ti­kut söö­nud ka­la­des plas­ti­kut. „Se­da oli vä­ga pal­ju, ka­la­dest hak­kas kah­ju,“ tõ­des ta.

Vii­ma­sel Soo­me-päe­val käi­sid Ees­ti noo­red Suo­men­lin­na muu­seu­mis, pur­je­paa­ti­de kap­te­nid kor­ral­da­sid nei­le olüm­pia­män­gud ja geo­pei­tu­se. 25. au­gus­til päe­val al­gas ko­du­tee, mis võt­tis pur­je­ka­te­ga ae­ga küm­me tun­di.

„Pean end ju­ba enam-vä­hem me­re­ka­ruks, aga see sõit oli üs­na ju­be – oli vas­tu­tuul ja väga kõrged lai­ned, pur­je­kas sai sõi­ta vaid moo­to­ri­ga. Sel­lis­tes tin­gi­mus­tes ma va­rem pur­je­ta­nud ei ol­nud,“ mär­kis Ri­hard Soom.

Ta ar­vas, et kõi­ge roh­kem jäid pur­je­ret­kelt meel­de ini­me­sed – nii Ees­ti kui Soo­me noo­red, sa­mu­ti neid saat­nud täis­kas­va­nud: „Kõik nad olid vä­ga lõ­bu­sad ja sõb­ra­li­kud.“

Sa­ma kin­ni­tas Ras­mus Kar­ro – te­ma sai soom­las­te­ga tut­vu­des tea­da, kui to­re­da­te ini­mes­te­ga on te­gu, sa­mu­ti se­da, kui la­he on põh­ja­naab­ri­te me­re­kul­tuur. Pur­je­ta­mi­se­ga ta aja­puu­du­sel siis­ki eda­si te­gele­da ei plaa­ni. Ri­hard Soom üt­les, et järg­mi­sel kor­ral, kui pur­je­ta­ma lä­heb, os­kab ka­lu pa­re­mi­ni mär­ga­ta ja mõel­da ka nen­de heao­lu­le.