Kuusalu vald osaleb programmis 250 000, Raasiku vald 100 000 krooniga, Anija vald raha ei eraldanud.
Hajaasustuse veeprogrammi tänavune taotlusvoor avati 1. juunil, vallavalitsused võtavad avaldusi vastu 15. juulini. Nagu ka eelmisel aastal, lisab riik omavalitsustele programmi rahastamiseks sama suure summa, kui nad on eraldanud. Kuusalu vald saab seega lisaks 250 000 krooni ja Raasiku vald 100 000 krooni. Harjumaal võtavad programmist osa veel Jõelähtme, Harku, Keila, Kiili, Kernu, Kõue ja Saku vald.
Elanike joogiveeprojekte rahastatakse põhimõttel, et taotleja, riik ja vald igaüks osaleb kolmandikuga. Ühele majapidamisele eraldatava summa piirmäär võib olla kuni 100 000 krooni. Kuusalu vallas on see 50 000 krooni, Raasiku vallas 35 000 krooni. Esialgu kantakse üle 90 protsenti toetussummast. Kui tööd tehtud, lõpparuanne esitatud ja heaks kiidetud, saab ülejäänud 10 protsenti.
Toetust antakse eraisikutele, aga ka mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kui nende põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub oma liikmete või elanike joogiveega varustamine.
Vallavalitsused teevad rahataotluste hulgas valiku, keda toetatakse. Eelistatud on väikeste lastega pered, puuetega inimesed ja pensionärid. Ka vaadatakse, kui suur hulk inimesi hakkab joogivett tarbima.
Raha on võimalik hajaasustusega piirkondades taotleda uute kaevude ja trasside ehitamiseks või puhastamiseks, olemasolevate renoveerimiseks või joogivee kvaliteedi parandamiseks, ka vee kvaliteedi analüüsimiseks. Taotleja peab tellima projekti ning võtma hinnapakkumised. Põhjalikumat infot programmdokumentide ning taotluse ja aruande vormid leiab vallavalitsuste, Harju maavalitsuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehtedelt.
Esitatud üksikud lõpparuanded
Praeguseks on aasta tagasi käivitunud veeprogrammi projektidest enamik ellu viidud, kuigi lõpparuanded on valdavalt esitamata. Kuna ehitustööde hinnad on odavnenud, on olnud ka juhuseid, kus projekt läks esialgsest odavamaks ning osa raha kanti tagasi.
Et tegu oli esmakordse projektiga, anti tööde valmimise lõpptähtajad 2009 suveni või ka aasta lõpuni. Majanduslangusest põhjustatuna on üksikud pered taotlenud ka tähtaja edasilükkamist, vallavalitsused on nõustunud. Sel aastal alustati taotluste vastuvõtmisega varem ning tööde teostamiseks on vallavalitsustel kavas kehtestada lühemad perioodid.
Kuusalu vallas otsustati rahastada 12 projekti, 15 taotlust jäeti rahuldamata. Valla keskkonnapeaspetsialist Janne Kallakmaa rääkis, kui tööd tehtud, on inimesed helistanud ning ta on käinud kohapeal üle vaatamas. Lõpparuande on Kuusalu vallas praeguseks esitanud kaks peret ja need on ka heaks kiidetud. Paljudel peredel on aruanded valmimisjärgus.
Ta toonitas, et ka need, kes eelmisel aastal toetusest ilma jäid, kuid soovivad taas kandideerida, peavad esitama uue avalduse. Kindlasti tuleb kõigepealt võtta vallamajast projekteerimistingimused ning kooskõlastada keskkonnaametiga.
Raasiku vallas esitati eelmisel suvel 12 taotlust, rahastati 7. Suurim oli Mallavere küla projekt, millega saavad joogivee 14 inimest. Kiviloo külast sai toetust kaks projekti, mõlema koostamist ja aruande kirjutamist aitab külakeskus. Lõpparuande on Raasiku vallas seni esitanud üks pere.
Raasiku valla arendusnõunik Tiina Sergo tõdes, üheks probleemiks võib saada siseministeeriumi programmdokumendis muutmata jäänud nõue, et toetuse taotleja peab olema valda sisse kirjutatud seisuga 1. jaanuar 2008. On peresid, kes ehitanud või ostnud maja Raasiku valda hiljem ja tahaksid programmi toel kaevu rajada, kuid selle nõude tõttu ei saa. Ka võib Raasiku vallas tekkida taotlejatel vajadus maksta omaosalusena rohkem kui kolmandiku, sest vallapoolne toetus ühele majapidamisele ei või ületada 35 000 krooni.
Sellest hoolimata soovitab Tiina Sergo olla aktiivne ja taotleda: „,Kindlasti võiks avalduse esitada, kui on probleeme vee kättesaadavuse või kvaliteediga. Üks taotlus on sellesse vooru juba esitatud, ka on helistatud ja küsitud.”
Suur vajadus uute kaevude järele on tema sõnul Aruküla ja Raasiku alevike äärealadel, kuid need jäävad programmist välja, sest see on loodud hajaasustuse jaoks.
Anija vallas oli mullu 29 taotlejat, rahastada otsustati 10 projekti. Toetusraha jagati kõigile võrdselt – 20 000 krooni igale projektile.
