Viimane suvi digipöördeks valmistuda

1032

JÜRI PIHEL, Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht
Saabunud suvi on viimane enne digipöörde lõppu ja õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni väljalülitamist. Digilevile üleminekut pole tark jätta viimasele hetkele, sest vajalikuks võib osutuda katuselkäik teleriantenni kohendamiseks.

Esmalt veelkord meeldetuletuseks, et Eesti üleminek digitaaltelevisioonile puudutab vaid neid, kelleni telekanalid jõuavad tavalise katuseantenni kaudu ning kes täna näevad kodumaistest telekanalitest vaid ETV-d, Kanal 2-e ja TV3-e. Kui näete suuremat hulka telekanaleid või olete sõlminud lepingu mõne kaabel– või satelliittelevisiooni operaatoriga, siis teid digipööre enam ei puuduta, kuna telepildi edastamise eest vastutab teie teenusepakkuja.

Järgmise aasta 1. juulil lülitatakse õhu kaudu leviv analoogtelevisioon Eestis välja ning tavalise katuseantenni kaudu telerivaatamiseks on vaja digiboksi või seda sisaldavat digitelerit. Ehkki teoreetiliselt peaks digipööre televaataja jaoks tähendama digiboksi ühendamist antennikaabli ja teleri vahele ning seadme sisselülitamist, näitavad digilevi abitelefoni 17101 ja veebilehe www.digilevi.ee kaudu laekunud küsimused, et praktikas võib olla kee­ru­kam.

Seepärast on mõistlik prae­gu soojade ilmadega kont­­­rollida, kas kodune katuseantenn sobib digilevi vastuvõtmiseks või on vaja teha väikeseid kohendustöid. Vahel peitub lahendus antennile uue suuna, kõrguse või koha leidmises, vahel on vaja välja vahetada digileviks sobimatut tüüpi antenn või ühendada uuesti antenni külge aastakümneid tuultest ja vihmadest räsitud kaabel.

Oluline on mõista, et korralik analoog-tv pilt teleri­ekraanil ei taga veel digi­­levi häireteta vastuvõttu. Digitaaltelevisioon on oma olemuselt palju tundlikum ning toob võimalikud vead kohe välja. Kõige rohkem teevadki muret just kunagised uhked antennisüsteemid katusel, kus iga Eesti telekanali vaatamiseks oli eraldi antenn ja välismaa teleprogrammide jaoks veel paar tükki lisaks. Digilevi vaatamiseks need keerukad süsteemid enam ei sobi, sest kõik digikanalid tulevad koju tavalise detsimeeterantenni kaudu.

Eraldi murekoht on kortermajad, kus telepilti vaada­tak­se endiselt ühisantennide kau­du. Uuringufirma TNS Emor viima­se digilevi seireuuringu jär­gi on eeskätt väikelinnade ja asulate kortermajades selliseid kodusid tervelt 57 000, kust telesignaal võib ühise an­ten­nisüsteemi uuendamata jät­mise korral 1. juulil 2010 soo­tuks kaduda. Nimelt takis­tavad paljudes vanemates korter­majades ­digilevi signaali edas­tamist vanad filtervõimen­did, mis tuleb lihtsalt an­ten­nisüsteemist eemaldada või uutega asendada. Samas või­vad ka kortermajas problee­miks olla sobimatut tüüpi ka­tuseantenn või amorti­seerunud kaablid.

Antennisüsteemi sobivust digilevi vastuvõtuks on võimalik kontrollida omal käel, kuid vajadusel saab selleks abi antennipaigaldusfirma­dest. Igal juhul ei ole selle töö­ga mõtet enam oodata järg­mi­se suveni: kui antennisüstee­mi korrastamine eeldab suu­remat tööd, võivad nii mõ­nedki kodud jääda aasta pärast ootamatult telepildita. Sisulist põhjust digileviga üleminekul viivitada ei ole, sest kõikjal üle Eesti on juba täna tasuta kättesaadavad kaks korda roh­kem kodumaiseid tele­ka­na­leid kui analoogtelevisioonis ning digibokside ja -te­le­rite va­lik kasvab iga nädalaga. Huvipakkuvate teleprogrammide puudust ei tasu karta, sest sama katuseantenniga saab soovi korral vaadata üle 20 tasulise te­le­kanali.

Eelmine artikkelAnija vallas põles kuur
Järgmine artikkelIda-Harjust käis peol ligi 700 lauljat-tantsijat