HAIVO LAULIK: „Merepäästjatel on Käsmus raskusi järelkasvuga.“

2238
Käsmu vabatahtliku merepäästerühma juht HAIVO LAULIK näitab piiparit. Kui sellele tuleb häireteade, on tal tööandjaga kokkulepe, et võib hakata kohe Loksalt Käsmu poole sõitma.

Käsmu vabatahtlike merepäästjate rühm loodi 2007. aasta mais ja on taasiseseisvunud Eestis üks esimesi.

„Kui tahetakse, et vabatahtlik merepääste töötaks, peavad sellega tegelema rannakülade kohalikud inimesed,“ ütles Viinistul mereseminaril Loksa Laevatehases elektriala käidu korraldaja Haivo Laulik, kes on MTÜ Käsmu Vabatahtlik Merepääste juht.
Ta on pärit Loksalt, elab Käsmus. Viinistul toimunud seminaril „Mereloodusturism ja kalavarude seisukord Lahemaal“ tegi ta ülevaate Käsmu merepäästerühma tegevusest ning kõneles merelkäimise traditsiooni säilitamisest rannakülades.
„Merepäästest huvitatud tulevad merest eemalt, pole võtta ko­ha­likke noori, kellega teha koos­tööd,“ lausus Haivo Laulik. „Oleme võtnud riigi ees kohustuse olla merepäästjatena valves 24/7. See tähendab, et häire korral tuleb tunni aja jooksul startida päästepaadiga merele. Seni oleme suutnud seda täita, aga probleem on järelkasvus. Noorte harjumus merel käia peaks algama rannakülade elanike kalapüügivõimalusest, aga nad ei tea enam sellest midagi, sest ranna­rahvas on oma põlistegevusest seadustega eemale tõrjutud. Ranna­rahval peaks olema õigus saada võrguluba juba selle eest, et mere ääres elame.“
Ta tõdes, et kogemus näitab, suvitajad tahavad osaleda vabatahtlike merepäästjate rühmas, kuid ootavad sellelt pigem klubilist tegevust ja meelelahutust. Maale tulevad nad siis, kui aega on. Merepääste valves olles saab arvestada nendega, kes elavad kohapeal.
Käsmu vabatahtlik merepäästerühm loodi pilootprojekti raames, toetust saadi ELi Interreg programmist. Selles osalesid Vihula, Toila, ja Lohusuu vald ning Mustvee linn. Juhendasid vabatahtlikud merepäästjad Soomest. Esimestel aastatel olid ainult koolitused, aastal 2011 saadi Soomest neli kasutatud päästepaati ja muud varustust. Praeguseks on Eestis tekkinud  kokku  18  mere-  ja  järvepääste vabatahtlikku rühma. Käsmust Tallinna poole jäävad Pärispea, Juminda, Salmistu, Kaberneeme ja Viimsi vabatahtlikud merepäästjad.
„On kommenteeritud, et vabatahtlik mere- ja järvepääste on üks vähestest projektidest, mis on eurorahadega väga hästi käima läinud,“ sõnas Haivo Laulik.
„Hooaja avame 1. mail. Valves on vähemalt kaks inimest korraga, üksi merele päästma minna ei tohi. Meil on meeskonnad 3liikmelised. Suve alguses toimub Käsmus traditsiooniliselt merepäästeõppus, kus harjutavad riiklikud päästjad, meie toetame. Teeme koostööd Eru Lahe Surfiklubiga. Julgestame purjelauduseid siinkandis korraldatavatel purjelauavõistlustel. Septembris on traditsiooniline purjelaua regatt Mohnile ja tagasi, start on Viinistult või Eru lahest.“
2014. aastal oli Käsmu merepäästjatel 3 väljakutset, aasta varem 4. Põhiliselt on hädaliste puhul tegu veesõiduki mootoririkkega,  purjelauaga  on  satutud  hätta.