Raasiku valla Härma külaselts on teinud Perila mõisapargist külarahva kogunemiskoha.
Härma on praegu külavanemata. MTÜ Härma Küla esinaine Helju Kadakas ütles, et eelmine külavanem väsis ning uue valib selts suvel. Projektide kirjutamine ja aruannete esitamine on külaseltsi õlul. 2021. aastani tehtud arengukava on seltsil praeguseks peaaegu täidetud.
Küla on pindalalt Raasiku valla üks väiksemaid. Elanikke on 134. Vähemalt pooled elanikud löövad külaelus aktiivselt kaasa, rõõmustab Helju Kadakas, kes on küla põliselanik.
2006. aasta lõpus asutasid nad koos aktiivsemate külaelanikega MTÜ Härma Küla, kuhu kuulub üle 20 inimese. Suurim edusamm on seltsiliikmete arvates korrastatud mõisapark, kus veel 3 aastat tagasi olid prügihunnikud ning võililled ulatusid rinnuni. Plats oli riigi oma, vald taotles selle endale ning andis külaseltsile.
Seltsi liige Sirje Lund rääkis, et möödunud aastal valminud laululavale plaanib selts lisada sel suvel tantsuplatsi: „Vallavalitsus andis ehitusloa, nüüd ootame, kas saame ka raha, vaja on 1200 eurot. Kui laululava valmis sai, käisid külaelanikud seda uhkusega imetlemas. Kui teeme mõne ürituse, tuleb rahvast väga palju.“
Helju Kadakas ütles, et soov saada laululava viis seltsi möödunud sügiseks võlgadesse: „Võtsime laululava ehitamiseks MTÜ liikmete raha. Kogusime 4 aastat, külapeod tegime oma raha eest.“
Ta tõdes, et arengukavasse pole palju punkte jäänud: „Valmis on võrkpalliplats, tiik puhastatud ning kändude juures armupink. Projektiraha abil korraldasime vallapäeva, saime muusikakeskuse, platsile elektri, külasse bussipeatuse. Plaanis on veel rajada laste mänguväljak ning jalgpalliplats.“
Sirje Lund rõõmustab, et külaplatsil käib elu: „Istume siin külalaua taga, kohvitassid või õllekapad ees. Ainus probleem on pimedus, tahaks nägusid ka näha. Lõkkeplats on kaugel, järgmise peo ajaks peab prožektorid võtma.“
Seltsi juht tahab taastada sünnipäevade tähistamise traditsiooni: „Varem käisime kõiki pensionäre sünnipäeval õnnitlemas. Kuna neid on külas palju, pidi vahel käima lausa 3 korda nädalas. Nad ootasid kodus, kommid ostetud. Meil olid salmid pähe õpitud, lapsed laulsid. Peab jälle käima hakkama, kas või ainult juubelite puhul.“
Helju Kadakas ütles, et selle aasta vallapäevad on Härma noorte korraldada: „Ise kirjutasid projekti, nokitsesid mu köögis, vahel lausa 8 noort korraga. Mina hoian vaid silma peal.“
Ta lausus, et on külaga tihedalt seotud: „Olen sündinud Härma külas. Sünnikodu jääb Pikavere tee äärde. 1970. lõpus läksin Tartusse õppima, nüüd olen siin taas elanud ligi 26 aastat, peaaegu sama kaua olnud ka Pikavere koolis õpetaja. Avalikkuse ees esinemise kogemus on suur nii lapsevanema, kooli hoolekogu esinaise kui õpetajana, seetõttu olen enda kanda võtnud külaseltsi juhtimise rolli.“
Külaelu edendamises aitab teda juhatuse liige Sirje Lund, kes tuli Härma külla 2005. aastal: „Olen elanud kogu elu Tallinnas, kus mul oli suur korter. Jäin pensionile ning otsustasin tulla maale. Sattusin siia juhuslikult, küla oli minu jaoks täiesti võõras. Leidsin korteri, Helju võttis mu kohe sleppi ning isegi tervis tuli tagasi.“
Ta kutsub end juhi taustajõuks: „Helju on kategooriline liider, oleme tandem ja sobime hästi kokku. Kui mulle antakse mikrofon kätte, lähen üleni higiseks. Igaüks peab teadma oma kohta. Mina tunnen end kindlalt kirjutades.“
Naised tõdevad, et külale oleks siiski vaja ka esindusisikut: „Kuna meil on aktiivsed noored, võiks külavanem olla nende hulgast. Marianne Loik sobiks väga hästi, aga ta ise veel kõhkleb. Külavanema töö on vastutusrikas. Peab olema keegi, kes jaksab vallavalitsusega suhelda. On ka ebameeldivaid asju, näiteks keegi tuleb kurtma, et tees on auk või teeääred on kehvasti niidetud. Külavanem peab jälle vallamajja minema. Praegu oleme need kohustused omavahel ära jaganud.“
