
Kuusalu valla tänukontsert 2020. aasta tegijate tunnustamiseks toimus möödunud reedel, 13. augustil Kolgaküla rahvamajas.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt avaldas tänu ja tunnustust inimestele, kes suutsid koroonapandeemia kiuste oma töid ja ettevõtmisi parimal viisil jätkata, samuti neid, kes tegutsesid omakasupüüdmatult koroonapandeemia eesliinil. Koos tänukirjaga anti keraamik Triin Põllmaa tehtud paadikujuline vaagen, Jõekääru talus küpsetatud leib ja teisi tooteid, meepurk ja turismikaart. Kultuuri-, spordi- ja aasta õpetaja preemia on 320 eurot.
Peale vallavanema Terje Kraanvelti autasustasid laureaate ka Kuusalu vallavolikogu aseesimees Sulev Valdmaa, vallavolikogu liikmed Kristi Vetemaa ja Enn Kirsman ning vallavalitsuse liige Hilleri Treisalt. Kokku oli tiitlite ja tänukirjade saajaid 34. Laureaadid valiti vallarahva ettepanekute põhjal.
Lilled kingiti kahele muusikust juubilarile, 85aastasele Olev Ojale ja 70aastasele valla aukodanikule Taavi Eskole. Tervitused saadeti kunstnik Rein Raamatule, kellel täitus 90 eluaastat. Kontserdi andis Ewert Sundja.
Aasta kultuuripreemia – Kolga folkansambel Uurikad
Ansamblisse kuuluvad Lisette Moks, Sofia Rutiku, Hanna Liisa Talts, Marliis Kosemets, Kädi Ülle, Birgit Moks, Henri Uustalu, Matias Kosemets, Mariel Moks, Miia Vanahans ja Ekebert Esken esitasid tänuüritusel oma repertuaarist tervituslaulu. Ülemöödunud nädala lõpul esines menukas noorteansambel Viru folgil Käsmus, Jõelähtme folgil ja Leesi pillipäeval. Ees seisavad etteasted 20. augustil Tallinna Teletorni perepäeval ja 22. augustil roheliste rattaretke lõpetamisel Kolga mõisas.
Aasta õpetaja – Külli-Katri Esken
Aasta hariduspreemia pälvinud ansambli Uurikad juhendaja Külli-Katri Esken töötab Kuusalu kunstide koolis klaveriõpetajana 2010. aastast ja juhendab seal 2014. aastast omanimelisest laulustuudiot. Ta on lauluringide, ansamblite ja solistide juhendaja, muusik ja helilooja. Põhitöö kõrvalt lõi ta õpilastega folkansambli Uurikad, mille esinemised on teeninud head vastukaja. Nende esmane autasustamine leidis aset veebruaris vastuvõtul vallavalitsuses.
Aasta spordipreemia – MTÜ Hara Sadam ja Hara Seilamise Selts
Spordipreemia saajate puhul tõsteti esile purjespordi edendamist vallas ja Hara regati korraldamist. Hara Sadama jahtklubi ja purjespordikooli peamise käimatõmbaja, Hara Seilamise Seltsi juhatuse liikme Marti Hääle sõnul ei osatud 2017. aasta sügisel ette kujutada, kuhu tänu kogukonna toetusele jahtklubi ja laste purjespordikooliga nelja aastaga jõutakse: „Kindlasti on läinud meil üle ootuste hästi, võime arengu üle uhkust tunda.”
Ehitatakse sadamahoonet, mis hakkab purjesportlasi, kohalikke väikelaevnikke ja sadama külastajaid teenindama järgmise aasta kevadel. Marti Hääle sõnul pole tõenäoliselt pärast Eesti Vabariigi taassündi 30 aasta jooksul rajatud sadamahoonet, kus leiduvad ruumid nii purjespordikoolile, jahtklubile, töömeestele kui ka külastajatele.
Hara Seilamise Seltsis harjutab hooajal üle 50 noore purjetaja, kelle juhendaja Ingrid Randlaht valla tänukirja vastu võttis. Purjespordikooli õpilaste hulk on kolme aastaga järk-järgult suurenenud, algõpetuse saajaid tuleb juurde, ametis on ka abitreenerid Jaanus Randlaht ja Sandra Liis Hääl. „Eelkõige rannalaste suur merekultuuri huvi motiveerib sadamat arendama ja purjespordikooliga tegelema,” kinnitas Marti Hääl.
Aasta treener – Ingrid Randlaht
Marti Hääl tundis Ingrid Randlahte juba ratsaspordi ja hobusekasvatuse kaudu, kui temalt neli aastat tagasi küsis, keda võiks kutsuda Harga lastele purjetamist õpetama. Tallinna Ülikoolis käsitöö- ja kodunduse õpetajaks tudeerinud Ingrid Randlaht, kes oli nooruses purjetanud ja omas orienteerumise treeneri kogemust, küsis, kas ta võiks otsitav inimene olla.
Marti Hääl tõstis esile Ingrid Randlahe oskuslikku ja süsteemset lähenemist järelkasvu treenimisel: „Nädalavahetusel peetavale Eesti meistrivõistluste etapile viime neli Optimisti ja neli Laserit, kolm Zoom8 klassi paati. See on juba märkimisväärselt arvukas laevastik.”
Suvel Eesti koondisega Optimisti maailmameistrivõistlustel debüteerinud 13aastane Ott Richard Hääl püüab tuua Hara Seilamise Seltsile Eesti meistrivõistluste medalit.
Aasta kultuuritegu – MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts
Kultuuriteo tiitel anti Veljo Tormise virtuaalkeskuse avamise eest. Tänukirja võttis vastu Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht Ulvi Rand ja juhatuse liige Ulve Märtson, kes tõstis esile kogukonna osa tiitli väljateenimisel. Panuse andsid ka Veljo Tormise Kultuuriseltsi juhatuse liikmed, Eelika Krasmin, Kaisa Kaisel ja Tõnu Idavain. Veljo Tormise virtuaalkeskuses tegutsevad peale Ulvi Ranna projektijuht Iti Teder ja arhiveerija Immo Mihkelson, mitmekülgselt toetab helilooja perest Tõnu Tormis. Käsil on Veljo Tormise loominguga seotud materjalide digitaliseerimine ja arhiveerimine. Oodatakse mälestusi kokkupuudetest helilooja ja tema loominguga. 18. augustil meenutatakse Veljo Tormise loomingut helilooja sünnikodus Kõrveaial. Kavas on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõu Celia Roose „Veljo laulude õpituba” ning Kärt Johansoni ja Ants Johansoni „Mõtlikud lood ja laulud”.
Aasta kultuuritoetaja – MTÜ Rannakeele Keskus ja MTÜ Pohiranna
Aasta kultuuritoetaja tänukirja võtsid vastu Riina Laanetu ja Epp Külmsaar Rannakeele Keskusest ning Maila Velström ja Tiina Viirna Pohirannast. Erki Vaikre MTÜst Estlander andis neile üle Pärimuspulga, millega 2019. aastast tunnustatakse pärimuskultuuri hoidjaid.
MTÜ Rannakeele Keskuse juhatuse liige Ene Velström rõõmustas, et vallas on rannakeele hoidjate tegevust märgatud: „Kuusalu vallas on ajalooliselt olnud kaks keeleruumi. Pean tähtsaks, et rannakeel ehk pohiranna püsiks mereäärsete alade inimeste kõnepruugis alles. Rannakülade elulaad oli suunatud merele, maapoolsel alal arenes eesti kirjakeel kirikuõpetaja Eduard Ahrensi taktikepi all. Mõlemad keeled rikastavad.”
Rannakeele Keskus jätkab rannakeele päevade korraldamist, et võimaldada tutvuda rannakeelega laiemal huviliste ringil. Tegevusi on teisigi. Tänavu käivitati rannakeelne koduleht rannakiel.ee, mis tehti koostöös Juminda Poolsaare Seltsiga. Juunis valmis Ene Velströmi ja Riina Laanetu eestvedamisel rannakeele aabits ehk „Pisukase rantlase aabits”, mille kohta on kodulehel öeldud nii: „28 inimise – pisukaste ja suurte rantlaste – kuostüöss sai valmis „Pisukase rantlase aabits” – üä oppevara kaigille algajaille.”
Ene Velström: „Andsime aabitsa välja Loksa gümnaasiumi algklasside õpilastega, juhendame Riinaga koolis ringi „Minu kodupaik”. Aabitsas on rannakeelsed jutud meie kodupaiga loodusest, taimedest, loomadest, rannakülade elulaadist. Lapsed joonistasid sinna pildid. Trükkisime 200 raamatut ja juba tuli anda välja sama suur kordustrükk.”
Kord kuus toimuvad rannakeele tunnid vaheldumisi Juminda ja Pärispea poolsaarel. 2019. aastal anti koostöös Eesti Keele Instituudiga välja „Kuusalu rannakeele sõnaraamat”.
Aasta naissportlane – Aidi Gerde Tuisk
Kevadel kuusalu keskkooli lõpetanud Aidi Gerde Tuisk krooniti 2020. aastal naiste grupisõidus Eesti meistriks ja Eesti Jalgratturite Liit nimetas ta aasta parimaks juunioride klassi naisratturiks. Tänavuse aasta algusest harjutab ta Hispaania profiklubis Eneicat-RBH Global, mille keskus asub Leónis. Juunis kaitses Aidi Gerde Tuisk esikohta grupisõidu Eesti meistrivõistlustel. Teda juhendab Andri Lebedev, Kuusalus harjutas ta Kaido Laasi ja spordiklubis CFC André Adusoni käe all.
Juulis vajutas ratturi tegemistele pitseri hingamisteede haigus. Pärast tervenemist on neiu taas tugevalt harjutanud ja laupäeval võistles ta esimest korda Prantsusmaal.
Aasta meessportlane – Taavi Tšernjavski
Ka 2019. aastal meessportlaseks valitud Kolgaküla kergejõustiklane Taavi Tšernjavski püstitas möödunud suvel kümnevõistluses rekordsummaks 8086. Detsembris saavutas ta Aafrika idarannikul India ookeanis asuval Réunioni saarel peetud maailmakarikasarja etapil maailmarekordimehe Kevin Mayeri järel 8030 punktiga teise koha.
Taavi Tšernjavski tundis kordaminekute üle rahulolu: „Vaatamata koroonapandeemia piirangutele ja teadmatusele võistluste osas treenisin täies mahus. 8000 punkti piiri alistamine suurendas lootust edaspidiseks. Tänavune aasta on läinud küll üle kivide ja kändude, aga vigastused on lihtsalt lisatakistus järgmiste tähiste ületamisel!”
26aastasele spordiklubi Elite Sport liikmele on vaevusi põhjustanud kannakõõlused ja taastusravi vajab ka parem õlg.
Aasta noorsportlane – Mia Maria Lipsmäe
Eesti Jahtklubide Liit valis Kuusalu keskkooli õpilase Mia Maria Lipsmäe 2020. aastal parimaks Optimisti naispurjetajaks, ta võitis kuni 16aastaste neidude seas Eesti meistri tiitli. Tänavusel hooajal võistleb ta noortepaadil Zoom8, teda treenib Uku Kuusk. Olulise osa Valklas elava purjetaja arengusse on andnud isa Ivar Lipsmäe.
Aasta noor – Sanne Säär
Kuusalu keskkooli õpilasesinduse liige Sanne Säär sai tänukirja veebruarikuisel vastuvõtul vallavalitsuses. Ta osaleb innukalt kogukonna elus. Eesti Noorteühenduste Liidu koolitustel sai ta tõuke koostada noorteaktiivi ettepanekud sügisesteks valla- ja linnavolikogude valimisteks. Ettepanekud koostati koos Kuusalu keskkooli ja Kolga kooli valimisealiste noortega.
Aasta tegu – Leesi Tarwitajate Ühisus
Esile tõsteti Eesti esimese kogukonnapoe loomise eest Leesil. Tänuõhtul osales Leesi Tarwitajate Ühisuse eestvedaja, filmi- ja teatriprodutsent Veiko Esken, kes on poe pidamiseks loodud Leesi Tarwitajate OÜ juhatuse liige. Poepidajate püüdlusi on märganud muinsuskaitseamet, kes kuulutas Leesi Tarwitajate Ühisuse pärandi hoidjana aastapreemia laureaadiks.
Aasta vabatahtlik – Janno Laende
Tallinki laeva Silja Europa vanemtüürimees Janno Laende pälvis tunnustuse kunagiste Kahala Liiva laatade traditsiooni taas ellu kutsumise eest.
Aasta turismiedendaja – Kuusalu Ettevõtjate Liit
Kaks aastat tagasi loodud Kuusalu Ettevõtjate Liitu tunnustati Kuusalu turismikaardi loomise ja jagamise eest. Tänukirja võtsid vastu ettevõtjate liidu juhatuse esimees, Nordic Houses KT OÜ tegevjuht Argo Saul ja aseesimees Janne Kerdo ettevõttest Kerdo ja Partnerid OÜ.
Projektile „Kuusalu vald Lahemaal” panid õla alla vallavalitsus ja kohalikud ettevõtted. Loodi ja süstematiseeriti andmebaas, kujundati ja trükiti 3000 paberkaarti. Tänavu trükiti taas 3000 paberkaarti, valmistati ja paigaldati 20 välikaarti, loodi portaal kuusaluturism.ee, kus on digikaart.
„Märka ja tunnusta” tänukirjad
MTÜ Parim Paik Suurpeal – Suurpea küla elu eestvedamise ja edendamise eest. Heakorratalgute, merepäevade, militaarpäeva ja teiste ürituste korraldamise eest, samuti toredate pinkide eest vaateplatvormil.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kuusalu Laurentsiuse kogudus – Kuusalu kiriku hooldustööde ja väljanägemise parandamise, kaunite jõulutulede paigaldamise eest.
MTÜ Kuusalu Hoolela – uuendusliku kaasamise mudeli rakendamise ja pühendunud töö eest erivajadustega inimestega.
Küllike Enok – pikaajalise tänuväärse töö eest eakate kodu juhtimisel. Valve Pajupuu – suure ja armastava südamega tehtud hooldustöö eest eakate kodus. Alice Paju – Kuusalu kohviku KesKus eestvedamise eest.
Krista Kukk, Silva Sisa, Lii Pello, Peeter Hunt, Laine Rosin, Marian Sits, Elge Lätt, Marju Meesak – töö eest eriolukorra eesliinil ja koolilõuna toidupakkide jagamisel. Alvi Karp, Anu Kirsman – silmapaistva töö eest eriolukorra ajal. Lisette Moks – „Lenda lindu” kontserdi eest. Ralf Kuusk – tarkuse ja julguse eest olukorras, kus ta abistas häirekeskuse töötaja telefonijuhendamise toel kodus oma ema, kui sündis vend Roger.