Reedel, 25. aprillil kohtus keskkonnaminister KEIT PENTUS-ROSIMANNUS Leesi rahvamajas Lahemaa külade elanikega.
Juminda poolsaare kogukonna ettepanekud Lahemaa kaitse-eeskirja kohta
Kaitse-eeskirja prioriteetse eesmärgina peab järgmiseks 15 aastaks olema kehtestatud pärandkultuuri, sealhulgas kohaliku inimtegevuse ja elukeskkonna säilimine ning jätkusuutlik areng.
On absoluutselt tagumine aeg keskenduda Lahemaa rahvuspargi visioonile, sellest peaks saama uue kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava selgroog. Kaitse-eeskirja koostamisel ja sellest lähtuvates tegevustes tuleb kvalitatiivselt enam hakata arvestama kogukonna arvamusega.
Kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, Kuusalu valla uue üldplaneeringu ning kogu Juminda poolsaare ja külade arengukavade vastastikused seosed peavad saama selgemaks ja eesmärgipärasemaks.
Kui kehtestatakse eraomanikule kitsendusi, tuleb need õiglaselt hüvitada. Piirangud ehitusõigusele peavad tasakaalustatult säilitama pärandkultuuri ja toetama ka külade arengut.
Rahvast kogunes palju, oli ka püstiseisjaid, sest kõik huvilised ei mahtunud Leesi rahvamaja saalis toolidele istuma.
Kokkusaamise algataja Marti Hääl Tammistu külast kommenteeris pärast koosolekut Sõnumitoojale, et kui hästi läheb, siis ongi nii, nagu eelnevalt lootis – tegu on millegi alguse, mitte lõpuga: „On hea meel, et pärast 2010. ja 2013. aastate avalike koosolekute vooru õnnestus Lahemaa rahvuspargi uue kaitse-eeskirja eelnõu asjus arutelu tekitada. Kui tookord oli tegu pigem eelnõu avalike tutvustamistega, siis reedel toimus esimene avalik arutelu. Seda küll vaid Juminda poolsaare kogukonna nimel väljatoodud küsimustes. Usume, et me sõnum jõudis kohale.“
Minister Keit Pentus-Rosimannus sõnas Leesil 2 tundi ja 15 minutit kestnud koosoleku lõpetuseks, et hindab kõrgelt kohtumisi, kus saab otse tagasisidet ja ettepanekuid: „Mu veendumus on endine, et looduskaitse ei hakka kunagi tööle, kui pole koostööd kohalike inimestega.“
Koosolekut juhtinud Artur Talviku küsimusele, kas esitatud ettepanekud jäävadki kõnekoosoleku tasemele ja kaitse-eeskiri ei muutu, vastas minister: „Püüan anda kindluse, et Lahemaal ehitamise ja kalapüügi osas kogukonna ettepanekutega sisuliselt arvestatakse. Kõne all olnud punktide osas tuleb kindlasti veel arutada ja kokku leppida. Kui on kaitse-eeskirja kohta sõnastuslikke ettepanekuid, palun need saata.“
Koos ministriga osalesid Leesi koosolekul keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ning Harju-Järva-Rapla ja Viru regiooni keskkonnaspetsialistid.
Eraomanikule kompenseerimine ja maamaks
Koosoleku alguses tegi Artur Talvik Juminda poolsaare külade ja seltsielu kohta lühiülevaate.
Marti Hääl esitles kogukonna ettepanekuid, mis koostati koosolekul arutamiseks. Need koos selgitustega olid saadetud ministrile tutvumiseks. Teemasid oli 7.
„Kogukonna arusaam on, et Lahemaa väärtus on loodus, selles pole küsimustki. Kuid teine suur väärtus on kultuuripärand ning selles osas võiks kaitse-eeskiri vähemalt tasakaalu liikuda. Just selle eesmärgi tutvustamiseks sai minister Leesile palutud,“ lausus ta.
Minister kommenteeris, et Leesi koosolek on hästi ajastatud, kaitse-eeskirja materjalid ei ole veel temani jõudnud, keskkonnaamet tegeleb nendega: „Looduse ja kultuuripärandi kaitse peavad olema tasakaalus, üks ei toimi teiseta. Minu seisukoht on, et igasugune looduskaitse toimib siis, kui kohalikud inimesed on selle omaks võtnud. Ma ei ole kunagi ette kujutanud, et Lahemaa rahvuspark saaks tegutseda klaaskupli all. Peab elama oma igapäevast elu. Oluline märksõna on elujõulisus.“
Seoses kitsendustega eraomandile tõi Marti Hääl välja seisukoha, et palju rahulolematust on põhjustanud asjaolu, kui rahvuspark nõukogude ajal loodi, ei olnud vajadust küsida eraomanikelt luba. 1997. aastal kaitse-eeskirja kehtestamisel ega ka nüüd uue eelnõu puhulei arvestata sisuliselt maaomaniku õigustatud huvidega. Kõik on seda meelt, et mets väärib kaitsmist, kuid seda ei saa teha eraomaniku kulul. Kahju tuleks kompenseerida omanikule, kes tahaks, kuid ei saa seda majandada. Kui riik raha juurde ei leia, siis võiks pakkuda kompensatsiooniks näiteks asendusmmetsa majandamise võimalust riigimetsas.
Teine küsimus on maamaksu soodustus. Maamaks laekub vallale, Kuusalu vald ei saa omavalitsuste tasandusfondist toetusraha ning puudujäävat summat ei kompenseerita. Juminda külavanem Karli Lambot ütles, et Juminda kruusatee on jäänud rahapuudusel musta katteta. Vallavanem Urmas Kirtsi lisas, et aastas jääb vallal saamata umbes 100 000 eurot ja see on just summa, millega saaks ligi 3kilomeetrise Juminda tee musta katte alla.
Minister nentis, et maamaksu kompenseerimise küsimus on rahandusministeeriumi pädevuses.
Kaks põhiküsimust: kalapüük ja ehitusnõuded
Marti Hääl: „Rannakalanduse kui kultuuripärandi säilitamine on küll üks kaitse-eesmärkidest, aga midagi konkreetset selle traditsiooni säilimiseks ja kaitseks pole tehtud. Lahemaa rannakaluritele võiks eelisõiguse anda sarnaselt asustatud väikesaarte püsielanikega.“
Artur Talvik lisas, et käesolevaks aastaks õnnestus võrgulube saada eriti vähe, kuna nende taotlemise päeva hommikuks oli poolsaar tormi tõttu elektri ja seega ka internetita.
Minister ütles, et sarnase ettepaneku on teinud ka Rannarahva Koda. Käsil on kalapüügiseaduse muutmine ning ta pakkus, et Juminda kogukond võiks töörühma volitada oma esindaja.
Pikem aruelu tekkis ka seoses ehituspiirangutega. Artur Talvik toonitas, et kaitse-eeskiri ei tohiks tekitada uut niiöelda piiritsooni, kuhu inimesi enam kodusid rajama ei lasta.
Kaitse-eeskirja eelnõu kehtestab, et Juminda külla enam uut hoonestust rajada ei tohi. Toodi näide, kuidas noor pere soovib olemasolevat maja ehitada suuremaks, kuid seda ei lubata. Samas on külarahvas seda meelt, et maja võiks kerkida.
Teine näide oli Leesilt, kus keskkonnaametnikud keelasid 1500ruutmeetrisele krundile noorpere jaoks uue hoone rajamise põhjendusega, et reostus kasvab. Ent inimeste arv krundil ei muutuks, kui kolitakse kahte eraldi majja.
Minister märkis, et arutatud on Lahemaa arhitektuuri- või ehitusnõukogu või nõukoja loomist. See võiks hakata lahendama arhitektuurialaseid vaidlusi.
Koosoleku lõpupoole võttis sõna Rein Kiis Kolgakülast, kes luges ette pöördumise minister Keit Pentus-Rosimannusele ning andis selle talle üle.
