Fännid olid Kehra käsipallimeeskonna karikavõidus kindlad enne finaali

2388
HC Kehra Fännklubi liikmed KARL JOHANNES ja PEEP KASK ning meeskonna treener INDREK LILLSOO.

HC Kehra Fännklubil oli võidušampanja varutud juba enne viimast mängu.

Üle-eelmisel nädalal alistas Kehra meeskond Eesti käsipallikarikavõistluste teises finaalmängus HC Viimsi/Tööriistamarketi.

Kehra treeneri Indrek Lillsoo sõnul on sellega täidetud meeskonna üks kolmest hoo­ajaks püstitatud eesmärgist: „Meil on hooajal neli suurt võistlust: Eesti meistrivõistlused, Eesti karikavõistlused, Balti Liiga ja eurosari. Neist kolm esimest on reaalne võita, eurosarja võit on praegu utoopia.“

Eesti karikavõistlused erinevad meistrivõistlustest selle poolest, et seal saavad osaleda ka esiliiga meeskonnad ning võistluste käigus langeb iga mängu kaotaja edasisest konkurentsist välja.

Varasematel aastatel alustasid tugevamad meeskonnad karikavõistlustel teisest ringist, tänavu pandi kõik kohe ühte loosirattasse. Nii juhtus, et juba esimeses ringis läksid kokku kaks kanget konkurenti – HC Kehra ja Põlva Serviti.

„Kui võitsime ka teise mängu ja Põlva oli konkurentsist väljas, tuli üks nende fänn meile juba karikavõidu puhul õnne soovima,“ muigab Indrek Lillsoo.

Ta on nõus, et edasised mängud, sealhulgas finaal Viimsi meeskonnaga, ei olnud enam nii pingelised ja kaheksas karikavõit tuli Kehrale lihtsamalt kui varasematel kordadel. Ka pealtvaatajaid ei olnud finaalmängude ajal nii palju, kui esimeste kohtumiste ajal Põlva Servitiga. Ent Kehra fännklubi liikmed olid kohal ja innustasid omasid võidule.

Fännid aitavad võita
Indrek Lillsoo kinnitab väidet, et fännid on pallimängudes nagu üks lisaliige platsil. Mida suurem on toetus, seda paremini püüavad mehed mängida: „Kõige eredam näide on, kui tulime kevadel Balti Liiga meistriks. Saime napilt finaalturniirile, mis toimus Vilniuses. Me ei olnud siis üldse favoriidid, kuid võitsime Põlva Servitit lisaajal. Olime esimese poolaja kaotanud, aga fännid elasid lakkamatult kaasa ega lasknud meil kaotusega leppida, sundisid andma endast viimast. Meil oli seal kõige rohkem fänne, usun, et ka see oli üks võidu põhjus.“

Tänavu moodustasid Kehra meeskonna toetajad MTÜ. Kuigi ka teistel käsipallivõistkondadel on oma toetajaskond, on HC Kehra fännklubi ainsana ametlikult registreeritud. Praeguseks on klubil ligi 30 liiget, oma lipp, trumm, meened ja särgid.

Fännklubi juhatuse liige Peep Kask räägib, et kõige tulisemad fännid on kohal igal mängul, sealhulgas ka välismaal toimuvatel eurosarja mängudel: „Kuigi mõni mäng võib olla väga ühepoolne, käin ikka vaatamas. Siis kasutavad treenerid rohkem noori ning on võimalik näha ka nende arengut.“

Peep Kask ise ei ole käsipalli kunagi mänginud, läks lihtsalt aastaid tagasi pärast Kehrasse kolimist uurima, mis müra spordisaalist kostub: „Hooaja keskel on vähemalt üks mäng nädalas. Heale meeskonnale kaasa elamine on meelelahutus.“

Nüüd on kogu ta neljaliikmeline pere kodumeeskonna fännid, poeg Karl Johannes Kask käib ka käsipallitreeningutel.

Fännid ei ole ainult „kisakoor“
HC Kehra Fännklubi eesmärk pole üksnes võistlustel kodumeeskonda innustada, vaid ka käsipalli tutvustada ning meelitada võistlustele üha rohkem uusi pealtvaatajaid. Selleks loositakse mängude ajal publiku seas välja auhindu.

„Meie klubi liige Igor Vorna tegi suvel suure vineerist mängija, nagu on HC Kehra logol. Kinkisime selle käsipalliklubile 20. aastapäevaks. Selliseid väikseid meeneid oleme loosinud mängu vaheajal auhindadeks,“ selgitab Peep Kask.

Spordihoones avatud kohvik Sohvik on välja pannud õhtusööke kahele, Konsumi kauplus andnud 10euroseid kinkekaarte.

Fännklubi korraldab ka ise sportlikke ettevõtmisi. Kahel aastal on käidud rattamatkal, kodukandipäeval organiseeriti tillujooksu, koos on käidud seenemetsas. Peep Kase sõnul on kavas neid traditsioone jätkata ning osalema on oodatud peale fännklubi liikmete ka Kehra meeskonna mängijad peredega ning kõik teised huvilised, kellest võivad edaspidi saada fännklubi liikmed.

Eelmine artikkelRaasikul kukkus puu liinidele
Järgmine artikkelTormid katkestasid elektrimeeste jõulupuhkuse