
„Mulle tundus, see on revanši võimalus. Vana vallamaja ei tohi kaduda,“ meenutas Kolga endisesse vallamajja kogukonna jaoks rahvamaja ehk seltsimaja rajamise algatanud ja renoveerimistöid eest vedanud Katrin Lellep. Tema oli 1986. aastal Kolga klubi juhataja, kui rahvamaja lammutati, sest jäi koolimaja ehitusele ette.
Omaaegsest Kolga vallamajast ümber tehtud seltsimaja õuel juhtis laupäeval, 19. juunil pidulikku avamist sümboolselt eesti-aegne vallavanem, keda mängis Meelis Rondo. Tal oli kaelas vallavanema ametimärk, mille tsaaririik andis 19. sajandi lõpus nii Liivi- kui ka Eestimaa vallavanematele. Ametimärk kuulub Kuusalu kodu-uurijale Sven-Olav Paavelile, kes hankis selle vanakraamiturult.
Sven-Olav Pavel kõneles avapeol ajast, kui vallamaja ehitati – 1866 võeti vastu vallaseadus, kohalikud volimehed otsustasid esmalt, aastal 1870, ehitada Uuri koolimaja ning vallamaja tehti Kolgas jõe äärde Liivamäele 1873.
Seltsimaja kuulutas avatuks Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, kes andis kingitusena maja perenaisele Annika Blumile üle oma perekonna arhiivist leitud fotode koopiad – üks Kolga vanast rahvamajast ja teine Pudisoo silla ehitustöödest.
Seltsimaja avapeol mängis Kuusalu pasunakoor. Kordatehtud majas pakuti pidulistele torti.
Seltsimaja hakkas rajama MTÜ Õnne Maja
Katrin Lellep rääkis seltsimaja avamisel, kuidas sündis idee ehitada vana vallamaja ümber Kolga Rahva Majaks ning kuidas Kolga oli 35 aastat rahvamajata.
Kirovi kolhoosi Kolga osakonna klubi tegutses 1980ndatel aastatel omaegses rahvamajas, mis asus kooli praeguse staadioni kohal. Esialgu lubati, et uues koolis jagub ruumi ka täiskasvanutele. Asutati Kolga rahvatantsurühm ja kammerkoor, kes hakkasid harjutamas käima uues koolimajas.
Rahvast kolis Kolka juurde, koolis oli kitsas, osad algklassid viidi üle lasteaeda. Kogukonna koostegutsemiseks ruume ei jagunud. Kui Kirovi kolhoos likvideeriti, muutus Kolga magalaks, inimestel polnudki koos tegutsemise soovi.
„Ajad muutusid ja mul tekkis aega. Tuli idee vana vallamaja päästa ja rajada kogukonnale kooskäimiskoht,“ lausus Katrin Lellep ja kirjeldas, kuidas just siis taastati Kuusalu vallas Kolgaküla rahvamaja, mis oli maha põlenud, vallalt polnud Kolga vana vallamaja ümberehituseks lootust raha saada.
Tema asutatud MTÜ Õnne Maja hakkas erinevatest fondidest toetusi taotlema. Esialgu oli toetusraha saada lihtsam, hiljem keerulisem. Tasumiseks tuli võtta pangast laenu, sest lubatud toetusrahad kanti üle siis, kui tööd olid tehtud. Katrin Lellep pani pangalaenu tagatiseks panti oma kodu. Lammutus- ja heakorratööd tehti talgutel kogukonna abiga.
„Mingil hetkel väsisin ning väsis ka maja senine perenaine Liina Talts. Annika Blum võttis võtmed vastu. Kui nüüd vald pani õla alla, sai teise poole ka korda. Aega on kulunud, aga sellest on saanud imetore koht, mis vajaks rohkem kasutust,“ rääkis ta ja lisas, väga loodab, et edaspidi ehitatakse valmis ka vanema majaosa taha kavandatud saal.
Ümberehituse ja uue saali projekti koostas Aleksander ja Tiina Skolimowski arhitektuuribüroo ASE. Ehitas Ekoval Grupp OÜ, renoveerimise töödejuhataja oli Urmas Paomees.
Kevadel 2017 lõpetas MTÜ Õnne Maja vallaga sõlmitud lepingu. Sama aasta sügisel moodustasid Annika Blum, Virve Kerm, Kadri Seeder ja Maria Prääts MTÜ Kolga Rahva Maja. Nemad tegid möödunud talvel-kevadel koos oma perede ja abilistega maja siseruumide viimased viimistlustööd – pahteldasid, krohvisid, värvisid. Kevadel olid heakorratalgud, millest võtsid osa paljud ümberkaudsed inimesed.
Seltsimaja ühes osas on suurem kooskäimisruum, kontorituba ja WC ning vastvalminud osas köök, käsitöötuba, kaugtöökeskuse tuba, keraamikatuba, WC ja pesuruum.
Kadri Seeder ütles, et järgmisena tuleks hakata teist korrust välja ehitama, sest ruumide rentijad küsivad ürituste jaoks sageli, kas on ka ööbimisvõimalus.
Toetused seltsimaja rajamiseks
Arenduskoja kaudu anti 2009. aastal MTÜle Õnne Maja rahvamaja projekteerimistöödeks Leader-rahadest 183 000 krooni. Rahvamajja kavandatava kaugtöökeskuse jaoks sai Leader-projektist rahastust MTÜ Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskus – 499 554 krooni ruumide remondiks. PRIA toetas projekti 938 700 krooniga külade arendamise meetmest. Ümber-arvestatuna saadi fondidest siis kokku 110 000 eurot, Kuusalu vald tasus omaosalusena 11 000 eurot ning pangalaenu intressid.
KOPist toetati 1440 euroga haljastus- ja maaparandusprojekti tegemist. Arenduskoja kaudu saadi Leaderi programmist veel 30 000 eurot vanema majaosa remondiks. 2014. aastal anti MTÜ-le Õnne Maja riigieelarvest Reformierakonna poliitilist katuseraha 7500 vaheseinte ehitamiseks.
2020. aastal eraldati Kuusalu valla eelarvest ehitustööde lõpetamiseks 50 000 eurot, ehitas Ekoval Teenused OÜ.

Kolga vana vallamaja
Kolga vallamaja vanem osa, mille peauksel on nüüd kiri „Kolga seltsimaja“, on ehitatud 1873. aastal. Ehitas Sigula külast Villemi talust Tõnu Schnell. Neljakuuse töö eest sai ta palka 50 kopikat.
Uuemasse osasse tehti 1896. aastal juurde kohtusaal. Ehitas Joosep Mikiver Kahala küla Pärna talust. Juurdeehitus läks maksma 600 rubla. Uuendatud vallamaja õnnistati 26. septembril 1896. Kivist arhiiviruum, mis on praeguseks lammutatud, rajati 1930. aastal.

Kuni 1950. aastani oli majas nõukogudeaegne täitevkomitee. Hiljem on seal olnud raamatukogu ja ETKVLi pood, 1990. aasta alguses tegutsesid erakauplus ja baar. Vanem pool oli kasutuses valla sotsiaalmajana. Teist poolt kasutas hiljem Pühameeste Jahiselts.
Hoone kuulub Kuusalu vallale ning anti volikogu otsusega märtsist 2010 tasuta kasutada MTÜle Õnne Maja. Veebruaris 2013. avati uuemas pooles kaugtöökeskus. Aastal 2015 pikendati lepingut 2030. aastani, leping lõpetati 2017.
Märtsist 2017 on maja antud MTÜ Kolga Rahva Maja hallata.