
Kolmapäeval, 20. septembril Saue vallamajas toimunud Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõupäeval järgmise aasta riigieelarvest kõnelenud rahandusminister Mart Võrklaev rääkis peamiselt riigisektori palkadest ning tulude ümberjagamisest omavalitsuste
vahel.
Palgaraha saavad juurde vaid õpetajad
Kevadel lepiti ministri sõnul valitsuskoalitsioonis kokku, et 2024. aastal avaliku sektori palgad külmutatakse, ainus, mida suurendatakse, on koolidele õpetajate lisatasudeks või kõrgema kuupalga maksmiseks mõeldud diferentseerimisfond. Nüüd küsis haridusminister siiski õpetajate palkade tõstmiseks lisaraha. Seetõttu kavandatakse pedagoogide töötasudeks riigieelarvesse 10 miljonit juurde, see teeb õpetajate palgatõusuks 1,7-2 protsenti.
„Selle klausliga, et haridusminister leiab ise ka selle raha, kui on vaja kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palkadeks juurde anda,“ kinnitas rahandusminister.
Alates 2015. aastast on riik toetanud omavalitsusi, et ühtlustada lasteaiaõpetajate palgad kooliõpetajate palkadega, viimastel aastatel pole need summad suurenenud.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja märkis, et raha, mida on riigieelarvest antud lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks kooliõpetajate palkadega, ei ole jagatud võrdselt: „Osa omavalitsusi saavad seda toetust tunduvalt vähem kui teised. Need, kes olid olnud siis, kui raha eraldamist otsustati, tublimad ja maksnud lasteaiaõpetajatele adekvaatset palka, said toetust vähem. Need, kes olid hoidnud oma lasteaiaõpetajaid näljapajukil, said riigilt raha rohkem. See ei saa nii jätkuda.“
Mart Võrklaev kinnitas, et ülejäänud riigisektorile 2024. aastaks palgafondi juurde ei anta. Ta oletas, et palgad tõusevad sellest hoolimata. Minister viitas möödunud aastate statistikale – isegi siis, kui palgaraha pole suurendatud, on palgad kasvanud, sest kusagilt on leitud võimalus kokku hoida.
„Ma olen enam kui kindel, et palgad ka nüüd tegelikult tõusevad. Palgafondi külmutamine peaks viima selleni, et muutume natuke efektiivsemaks,“ lausus ta.
Minister lisas, et 2025. aasta eelarve osas tulevad alles poliitilised arutelud, kuid tema soov on palgafonde mitte tõsta ka ületuleval aastal. Ta tõdes, kui 2025 kaotatakse niinimetatud maksuküür, tõusevad nii riigisektoris kui kohalikes omavalitsustes (KOV) palgad nagunii märkimisväärselt.
Tulude-kulude ümberjagamine KOVide vahel
Minister kõneles ka valitsuse kavatsusest hakata rahaliselt tugevamate omavalitsuste arvelt toetama nõrgemaid.
„Kevadel oli probleem, et meil ei ole riigieelarvest võimalik KOVidele raha juurde anda. Osa neist on väga kehvas seisus, maksulaekumiste vahe linnas ja linna ümbruses versus kusagil maapiirkonnas on erinev. Nii et teatud solidaarsust pidime otsima,“ põhjendas Mart Võrklaev.
Koalitsioonis lepiti kokku, et vähendatakse omavalitsustele antavat töötasult saadavaid maksulaekumisi ning lisatakse osa pensionide tulumaksust. See tähendab, et edaspidi saaksid senisest rohkem tulumaksu omavalitsused, kus on rohkem pensioniealisi. Sotsiaaldemokraadid olid soovinud, et muudatus rakenduks varem, nüüd arvestatakse, et uue valemi alusel rahajaotus tuleb 2025. aastal.
Mart Võrklaev ütles, et on omavalitsuste rahastamist puudutavate reformidega tegelevale regionaalministrile Madis Kallasele öelnud, et reformid tuleks riigikogus vastu võtta hiljemalt veebruaris, et vallad-linnad saaksid 2025. aasta eelarvet ja eelarvestrateegiat koostades nendega arvestada. Rahandusminister rõhutas, et see on koht, kus omavalitsused saaksid aktiivselt kaasa rääkida. Ta ütles, et tahab ka ise seista selle eest, et tulubaasi ümberjagamisel arvestataks, kui tõhusad on omavalitsused: „See on aus ka nende suhtes, kes hakkavad rohkem raha saama, sest võibolla motiveerib see neid mingeid reforme läbi viima.“
Andrus Umboja küsis, kas seoses ümberjagamisega vaadatakse, kuidas aidata jõukamaid omavalitsusi, kel on puudu lasteaia- ja koolikohti: „Kas on tulemas mingeid meetmeid, mis aitavad seda probleemi lahendada? Kui kusagil on kooli- ja lasteaiakohti puudu, ei ole see ainult KOVi, vaid ka riigi probleem.“
Mart Võrklaev sõnas, et sellest ei ole veel detailselt räägitud, tulude ümberjagamise kava oodatakse regionaalministrilt.
Ka Viimsi vallavanem Illar Lemetti märkis, et tulusid omavalitsuste vahel ümber jagades osade valdade-linnade investeerimisvõimekust väheneb. Ta küsis, millise analüüsi põhjal ütleb minister, et ümberjagamine on õiglane.
Mart Võrklaev vastas, et vahe omavalitsuste maksulaekumises on ülisuur ning selle tasandamine on õiglane. Ta lisas, et plaanitava muudatusega ei võeta ära omavalitsuste tulusid, vaid lõigatakse väiksemaks tulude kasvu.
Omavalitsusjuhid panid ministrile südamele, et eelneks põhjalik analüüs, mille alusel hakatakse ümberjaotatavat raha hädas olevatele omavalitsustele andma. Nad nentisid, kui anda raha juurde neile, kes on hädas, kuna on ebaefektiivsed, luuakse ebaefektiivsust juurde ning võib tekkida olukord, et mida kehvem oled, seda rohkem toetust saad.
Mart Võrklaev soovitas ümberjagamise analüüsi nõuda regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt: „Kui me selle plaani kokku leppisime, ütlesin, Reformierakond tahab näha, kuidas kontrollitakse, et omavalitsused, kes hakkavad rohkem raha saama, on nõus, et nad ei looks enam juurde ebatõhusust.“
Ta tunnustas omavalitsusi, kes julgevad teha reforme, efektiivsuse huvides ka asutusi sulgeda.
HOLi tegevjuht Andre Sepp palus ministril viia valitsusse sõnum, pole õige öelda, et Harjumaa omavalitsused on rikkad ja hästi toimetulevad, selle tõttu ei saa siinsed vallad enam mitmeid toetusi.
„Palun edaspidi käsitleda rahastamisel võrdselt nii Harjumaad kui teisi maakondi,“ sõnas ta.
Mart Võrklaev vastas, et plaanitud reform, milles hakatakse omavalitsuste tulubaasi määramisel võtma arvesse ka pensionäride osakaalu omavalitsuses, ei ole halb. Ta lubas, et seda tehakse läbimõeldult ja omavalitsusi kaasates.
Minister kinnitas ka, et tema annaks omavalitsustele vabad käed maamaksu kehtestamisel (praegu on seadusega pandud piir, et kohalikud volikogud ei või tõsta maamaksu rohkem kui 10 protsenti aastas – toim): „Mina usun küll, et volikogu ja vallavanem teavad, mida teevad, nad tunnevad ju kohalikku olu kõige paremini. Kui keeravad üle vindi, eks siis inimesed valimistel ütlevad.“