ELLE ja ALEKSANDER ARDEL said Kuusallu oma pingi

4023
ALEKSANDER ja ELLE ARDEL esimest korda oma pingil Kuusalu staadionil. Fotot Tõnu Idavain

Pingi rajamiseks Kuusalu staadionile panid raha kokku teenekate treenerite 82 endist õpilast ja kolleegi.

Pühapäeval, 26. mail avasid endised õpilased oma kunagistele õpetajatele ja treeneritele Elle ja Aleksander Ardelile pingi. See tehti neile kingiks, sest mõlemad tähistasid tänavu 70. sünnipäeva – Aleksander jaanuaris, Elle aprillis.

Pingi rajamist juhtisid Kuusalu keskkooli töötajad Heli Perg, Kadri Idavain, Pille Pürg ja Saima Kallionsivu, neist kaks viimast olid kunagi Elle Ardeli õpilased.

„Mõte tekkis novembris ühisel koosistumisel. Lasime idee lendu ja kõik, kes mõtet kuulsid, toetasid seda.

Levitasime juttu suusõnaliselt ja saatsime kirju – kõik toetasid oma tunde ja rahakoti järgi, kokku oli kaasalööjaid 82,“ jutustas Heli Perg.

Ta lisas: „Elle ja Aleksander tulid Kuusallu koos ning on siin koos toimetanud ja treeneritööd teinud. Kuusalus pole vist kedagi, kes poleks nendega kokku puutunud.“

Pink on valatud pesubetoonist, peal puitkate. Selle valmimisele aitasid kaasa kohalikud mehed OÜst Mesako – Aulis Mänd andis nõusoleku, Viljar Agu tegi kavandi ja Toomas Perg vormi. Aleksander Ardeli endised õpilased Valdo Praks tegi puitosa ning Argo Allmägi valas pingi alla betooni.

Elle Ardel on Kuusalu keskkooli staažikaim õpetaja, töötanud seal peaaegu 47 aastat. Ta asus Kuusalu keskkooli tööle 1966. aastal, töötas treeneri ja kehalise kasvatuse õpetajana, praegu on ta Kuusalu koolis pikapäevarühma õpetaja.

Aleksander Ardel hakkas koolis tööle 1970. aastal kehalise kasvatuse õpetaja ja treenerina. Aastatel 1989-2006 oli ta Kuusalu keskkooli direktor. 2006. aastal sai Kuusalu valla aukodaniku tiitli. Suureks osaks Aleksander Ardeli elutööst peetakse Kuusalu kooli staadioni rajamist.

„Kui abikaasa siia tööle tuli, olin paar aastat Kuusalu tehases ametis. Kuna olin ise sporti teinud, hakkasin töö kõrvalt noortega trenni tegema. Harjutasime männikus nii pesapalli kui kergejõustikku, olime spordivõistlustel kõvad tegijad. Kui Peterburi maanteed hakati tegema, viidi praeguse staadioni asukohalt selle jaoks katet. Tekkis tore auk. Vaatasin, et sinna saaks staadioni teha, kuhu ei puhu ka eriti tuult. Saime selle valmis 1980. aastal, kui olümpiatuli läbi Kuusalu Tallinnasse viidi,“ meenutas Aleksander Ardel.

Siiski rõhutab ta, et staadioni valmimises ei tohi vaid teda kiita, suureks abiks olid Kuusalu autoremonditehase mitmed töötajad.

Kuusalu spordikeskuse juhataja Kadri Idavain sõnas, et pingil võivad istuda kõik, kuid kui Aleksander ja Elle on kohal, on eelisõigus nendel.