2011. aastal sai ANDRUS SIIMON aasta dirigendi preemia, sügisel 2012 andis Raasiku vald talle tänukirja üleriigilise tunnustuse eest.
Raasikul elav Andrus Siimon on Teaduste Akadeemia Naiskoori ja Meeskoori peadirigent. Veel juhib ta Virumaa Noorte Meeskoori ja Eesti Koorijuhtide Naiskoori, on dirigeerimise õppejõud Georg Otsa nimelises muusikakoolis, kuulub Eesti Naislaulu Seltsi ning Kooriühingu Muusikanõukogu juhatusse. Ta on pälvinud 2011. aastal üleriigilise aasta dirigendi preemia ning möödunud aastal tunnustas Raasiku vallavalitsus teda selle eest õpetajate päeval tänukirja ja meenega.
Kuressaarest pärit ja Tallinnas õppinud ning elanud dirigent on Raasiku elanik 2003. aastast.
„Tahtsime perega leida kodu Tallinna lähedal rahulikumas paigas. Sellesse sümpaatsesse alevisse sattusime juhuslikult ja leidsime sobiva koha. Ei ole tänaseni kahetsenud,“ ütles ta.
Koorijuhtimine ei olnud kindel valik
Andrus Siimoni muusikaarmastus sai alguse varases lapsepõlves: „Vanemad on mõnikord meenutanud, kuidas kolme-nelja aastaselt seltskonnas alati kaasa laulsin.“
Muusikaõpinguid alustas muusikakoolis, kus mängis akordionit ja laulis poistekooris. Hiljem tuli huvi kitarrimängu vastu.
„Siis tuli soov teha oma bänd, mis kandis nime Kahekõne. Tegutsesime päris edukalt viis-kuus aastat. Ansamblis oli solist Kersti Kuusk, kes on praegu laulja, klahvpille mängis Imre Sooäär, tuntud poliitik. Mina mängisin erinevaid instrumente, aga kõige kauem basskitarri,“ meenutas ta.
Kitarri ei ole dirigent praegugi nurka visanud, mängib seda aeg-ajalt kodus ja õpetab 13aastasele pojale.
Koorijuhtimine ei olnud tema kindel soov ega unistus. Küll aga tahtmine minna pärast keskkooli muusikat õppima. Muusikaakadeemia ei tulnud esialgu kõne alla, sest puudus muusikaline keskharidus.
„Valida oli Otsa-kooli ja pedagoogilise instituudi koorijuhtimise eriala vahel, võtsin viimase. Huvi dirigeerimise vastu tekkis õpingute käigus. Selles on suured teened õpetaja Ants Sootsil, kes ärgitas jätkama muusikaakadeemias,“ on dirigent tänulik.
Kergelt ei sünni midagi
Praegu, juhtides mitut suurt koori, ütleb Andrus Siimon, et kõik kollektiivid on väga omanäolised ja erinevate traditsioonidega. Kui meeskoori proovid on viiel päeval nädalas, siis koorijuhtide naiskoor saab proovideks kokku kuus või seitse korda aastas.
„Selles kooris laulavad muusikaõpetajad ja koorijuhid üle Eesti. Nad suudavad lühikese ajaga omandada palju materjali. Teaduste Akadeemia Nais- ja Meeskooris laulavad harrastajad, kuid nende huvi ja pühendumine on viinud koorid väga heade kontsertkooride kategooriasse,“ kiidab ta.
Oma töö kohta sõnab dirigent, et teeb seda muusikalise elamuse nimel – õnnestunud kontsert ja publiku tänu kuuluvad kõikidele, kes on laval: „Kergelt ei sünni midagi, tööd tuleb teha palju. Sageli osutab mõni partituur visa vastupanu ega taha kuidagi kõlama hakata. Siis tuleb hoolega mõelda, kuidas ja millise metoodikaga edasi minna. See on väga huvitav loominguline protsess.“
Kõige meeldejäävamateks peab ta õnnestunud kontserte ja esinemisi ning suurimaks tunnustuseks publiku tänu: „Loomulikult valmistavad head meelt ka tunnustused ja auhinnad, mis näitavad, et midagi on hästi tehtud ja seda on märgatud. Tore on tehtule tagasi vaadata.“
Kodukoha kohta sõnab Andrus Siimon, et talle meeldib väikese aleviku rahulik miljöö: „Tunnen siin elamisest suurt rõõmu. Argipäeva töötempo Tallinnas on üsna kiire ja seda enam naudin rahu. Linnas elades ei tundnud isegi oma naabreid, Raasikul tuleb võõras inimene vastu ja teretab. Väikeses kohas hoitakse rohkem kokku ja hoolitakse üksteisest.“
