Kolga muuseum avas mänguasjade näituse

2815

Näitusega „Mänguasjad jutustavad“ saab tutvuda märtsi lõpuni.

Külaskäik Tartusse mänguasjamuuseumisse andis Kolga muuseumi juhatajale Ulvi Meierile tõuke korraldada ka ise näitus mänguasjadest.

Nüüd on näitus saanud Kolga muuseumis teoks – kogutud hulk kohalikke lelusid ja natuke ka lastemööblit, juurde toodud huvitavaid esemeid Tartu mänguasjamuuseumi varudest.

Ulvi Meier: „Talvel turistid eriti ei liigu, Kolga muuseumi külastavad enamasti kohalikud noored koolidest ja lasteaedadest. Mänguasjade näitusega tahame pakkuda neile ning ka kodukandi vanematele inimestele vaatamis- ja äratundmisrõõmu. Üks unikaalsemaid on me näitusel linnaproua lapsekäru 1880. aastast – Tallinnas patenteeritud ja valmistatud, saadud Kahala küla Kaasiku talust. On ka titevoodi ja häll, 1960ndate aastate lapsevanker, potitool.“

Iga eseme juurde on lisatud oma lugu. Pikemaid jutte räägib külastajatele juurde muuseumi töötaja.

Maie Simmo Kolgakülast tõi muuseumi oma nukud – näha on, kuidas neid on parandatud. Selgus, et tema ema oli arst ning laps lõikas nukke puruks, et mängida arsti ja neid terveks ravida.


Nõukogudeaegsed mänguasjad.

Pilku püüavad Muuksist Emmeliine Kalbergi nukud – peente riiete ning aluskuubedega.

Arda Laisaar andis näitusele nõukogude ajal talle Kanadast saadetud nuku – valges pikas pruudikleidis. Selle kõrval seisab tõeline nõukogudeaegne imenukk – sõjaväevormis Katjuša, mille tõi Veljo Laurend. Tema kätte jõudis nukk mõned aastad tagasi seoses Kuusalu lasteaia remondiga – Katjuša oli visatud prügikasti.

Klaasi taha on pandud Aita Karjatse lapsepõlveaegne nukumaja mitme toa ja sisustusega.

Vitriinis klaasi all on valik mudelautodest, nende seas ka Muuksist Margus Kollini kollektsioon – originaalidest 43 korda vähendatud variandid.

Ulvi Meier ütleb, et väikeste poiste käed lähevad automudeleid nähes kohe liikuma, kui klaasi ees poleks, hakkaksid nendega mängima.

Ta märgib, et enamasti on jäänud poiste mänguasju alles tunduvalt vähem kui tüdrukute omi, sest poisid kipuvad neid lõhkuma ja uurima, mis seal sees on.

„Ka mänguasjade muuseumis on sama mure, poiste mänguasjad on palju haruldasemad. Seda enam oleme uhked, et meil on näitusel Elmar Kollini 1950ndatel aastatel tehtud suur puust rong, mille valmistas oma pojale Reinule. Tartust on näitusele deponeeritud Mart Laari puidust kastiauto või näiteks Georg Laast-Laasi kalapüüdmismäng ja mikroskoop koos karbiga,“ räägib Kolga muuseumi juhataja.

Ta kutsub näitusega tutvuma – võtke aega, uurige pabernukke mitmest ajastust, tinasõdureid, kaisukarusid, kloune. Näidake oma lastele või lastelastele nõukogude ajast Norma ja Polümeeri toodetud autosid ning täispuhutavaid loomi ja mitmesuguseid muid lelusid.

Ulvi Meier märgib veel, et kui kellelgi on kodus vahvaid ja haruldasi mänguasju, võiks neid tuua teistele näha: „Deponeerime ning anname pärast tagasi. Ka oleme valmis vahendama annetatud esemeid mänguasjamuuseumile, kus need korrastatakse ning talletatakse.“