Hiljemalt käesoleva aasta lõpuks tuleb kogu Eestis tagada biojäätmete liigiti kogumine ja mahutiga üle andmine jäätmevedajale.
Sõnumitooja uuris, kuidas kogutakse biojäätmeid Kuusalu ja Raasiku vallas, kus korraldatud jäätmeveo teenust osutab Eesti Keskkonnateenused AS, ja Anija vallas, mille jäätmeveo piirkonda teenindeb Ekovir OÜ.
Kuusalu vallas algas Eesti Keskkonnateenuste uus jäätmeveoperiood 1. juunil 2023, Raasiku vallas 1. septembril 2022 ning Ekovir OÜ alustas Anija vallas korraldatud jäätmevedu 1. oktoobrist 2022.
Eesti Keskkonnateenused ASi juhatuse liige Bruno Tammaru vastas, et Kuusalu ja ka Raasiku valla peaksid jäätmevaldajad koguma kuus keskmiselt kokku 20-25 tonni biolagunevaid jäätmeid, kuid juunikuu andmetele tuginedes koguti Kuusalu vallas kokku 5 tonni ja Raasiku vallas kokku 7 tonni biolagunevat massi.
„Seetõttu saame väita, et väga paljud ei ole veel kummaski vallas jäätmeid korrektselt liigiti koguma hakanud. Tublisid jäätmete liigiti kogujaid on Raasiku vallas kokku 80, nendest 46 on kortermajad. Kuusalu vallas on eeskujulikke jäätmevaldajaid 100, kellest 55 on korrusmajad,“ märkis ta.
Eestis korduvalt tehtud uuringute järgi on kogutud segaolmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid keskmiselt 30 protsenti. Biojäätmetest on võimalik võtta ringlusse peaaegu kõik haljastus ja köögijäätmed, kui need on pandud eraldi konteineritesse ega ole omavahel segunenud. Kui on koos segaolmejäätmetega ühes kogumiskastis, siis pole Bruno Tammaru kinnitusel muud lahendust, kui viia põletusse Iru jäätmeenergiajaama või ladustada prügilas. Ent aasta lõpuks ei tohi prügilasse ladestatavate ega põletustehasesse viidavate jäätmete maht olla olmejäätmete hulgas üle 20 protsendi.
„Sellel nõudel on loogilised ja olulised keskkonnaalased põhjendused. Prügilasse ladestatud biojäätmed hakkavad seal lagunema ja tekitavad kasvuhoonegaase. Selleks hetkeks, kui jäätmed on seisnud segaolmejäätmete konteinerites, ka autodes või mõnikord ümberlaadimisjaamades, ei ole biojäädet enam võimalik eraldada. Omavalitsused on loonud võimalused biojäätmete kogumiseks ja kompostimiseks, Kuusalu ja Raasiku vallas saab biojäätmeid ära anda tasuta ning puudub igasugune vabandus biojäätmete viskamiseks segajäätmete hulka,“ selgitas Bruno Tammaru.
Ta lisas, et vedaja ei saa jäätmevaldajaid trahvida selle eest, kui jäätmeid liigiti ei koguta, kuid ettevõtte vedajad saavad jätta olmeprügi konteineri tühjendamata, kui seal on tuvastatud jäätmeid, mida selles olla ei tohi. Hiljemalt aasta lõpus jõuab kätte see aeg, kui prügiauto juht hakkab enne konteineri tühjendamist vaatama igasse jäätmekonteinerisse väga terava pilguga veendumaks, et seal pole midagi sobimatut. Kui on sobimatuid jäätmeid, tehakse konteineri sisust pilt ja prügiauto lahkub, sest selliseid jäätmeid ei ole enam kusagile üle anda.
„Kui inimesed ei ole seni tunnetanud piisavat rahalist motivatsiooni jäätmete liigiti kogumiseks, siis ilmselgelt saab maja kõrval haisev ületäitunud prügikast olema piisav motivatsiooni tõstev tegur,“ kommenteeris Bruno Tammaru.
Nii Kuusalu kui Raasiku vallas võib eramajade juures biolagunevaid jäätmeid kompostida, kui seda tehase nõuetekohaselt.
Ka Anija vallas tohib biolagunevaid jäätmeid tekkekohal kompostida ainult eramajade kinnistutel, kortermajadele on vallavalitsusel õigus teha erandeid lähtudes eraldi igast konkreetsest juhtumist.
MTÜ Jäätmehoolduskeskus, mille liikmed on nii Anija, Kuusalu kui ka Raasiku vald, on planeerinud elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks järelevalvetegevusi – monitooritakse jäätmevedajate raporteid ja kui on probleeme, teavitatakse sellest jäätmevaldajaid ning informeeritakse lahendusvõimalustest, teatas MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus projektijuht Triin Tõnisson.
