Juminda ja Pärispea poolsaare küladesse on nüüd pandud Pohiranna kultuuriruumi suured või väikesed sildid.
„Korraldame Rannakeele Keskuse eestvedamisel rannakeele päevi avalikkusele selleks, et elavdada ja julgustada rannakeele kasutamist, teadvustada Kuusalu kihelkonna ranna-alale eriomase keele olulisust ning võimaldada süveneda Pohiranna kultuuriruumi teemadesse. Tänavu toimusid rannakeele päevad neljandat suve ja ka seekord haarasime oma tegevusega kogu Pohiranna ala, üritused toimusid nii Juminda kui ka Pärispea poolsaarel,“ selgitas Rannakeele Keskuse üks eestvedaja Ene Velström.
Laupäeval, 8. juulil toimus Pärispea seltsimajas rannakeele päevade raames esmalt „Pisukese rantlase kieleoppe vihu“ esmaesitlus. Tegu on töövihikuga, mis on mõeldud kasutamiseks nii iseseisvalt kui koos kaks aastat tagasi valminud „Pisukese rantlase aabitsaga“. Ka aabitsa väljaandja oli Rannakeele Keskus.
Nii aabits kui ka töövihik on Ene Velströmi sõnul tehtud koostöös Loksa gümnaasiumi õpilastega, kes osalevad Ene Velströmi ja Riina Laanetu juhendatavas ringis „Minu kodupaik“. Aabitsa valmimise ajal olid vanemad õpilased veel algklassilapsed, nüüdseks juba 4. ja 5. klassis. Ringitöös osalesid lõppenud õppeaastal 1.-5. klassi õpilased.
Ene Velström: „Õpilased mõtlesid, mis töövihikus võiks olla, võtsime nende ettepanekuid arvesse. Töövihikut on hea kasutada koos aabitsa ja rannakeele sõnastikuga ning võimaldab keeleõppe huvilistel lugeda, kirjutada, jutustada ja joonistada. Usume, et töövihiku täitmine pakub huvi nii väikestele kui ka suurtele ning kodupaik saab selgemaks.“
„Kuusalu rannakeele sõnaraamat“ ilmus 2019. aastal koostöös Eesti Keele Instituudiga, autorid on Heli Kendra Rannakeele Keskusest ja Eesti Keele Instituudi teadur Piret Norvik.
Rannakeele töövihik on A4 formaadis, kokku 42 lehekülge. Kujundas Kadri Metstak, toimetas Heli Kendra. Trükiti ASi Pakett trükikojas, trükiarv on 500. Rahastasid Rannakeele Keskus ja Loksa linn 300 euroga.
Töövihikut saab osta Leesi poest, Kolga muuseumist ja galeriist, Loksa bussijaamas Visit Lahemaa infokohvikust, Loksa raamatukogust, Virve külas asuvast Allika kuurimuuseumist ja Viinistu kunstimuuseumist.
Ene Velström lisas, et õppevihikut hakatakse kindlasti kasutama Loksa koolis ja Kuusalu keskkoolis. Tänavusel emakeelepäeval käisid Rannakeele Keskuse esindajad Riina Laanetu, Milvi Manitski, Mare Randmaa, Maila Velström, Helve Tamm ja Jaan Velström Kuusalu kooli raamatukoguhoidja Viivi Vungi kutsel rannakeele töötubasid tegemas põhikooli ja gümnaasiumi astme õpilastele. Kuusalu koolile telliti rannakeele aabitsaid ja tellitakse töövihikuid ning emakeele õpetajatel on plaanis tutvustada tundides õpilastele rannakeelt.
„Rannakeel on meie kandi unikaalne murrak ja suur rõõm on, kui saame seda teadmist levitada ka kohalike noorte hulgas,“ toonitas Ene Velström.
Loeng, töötuba ja kontsert
Pärispea seltsimajas järgnes töövihiku esitlusele pärimuskultuuri spetsialisti ja koolitaja, Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Ene Lukka-Jegikjani loeng Kuusalu kihelkonnast Pohiranna alalt kogutud tantsudest ning laulumängudest.
Järgnes praktiline töötuba, mängiti läbi pulmamänge ja teisi laulumänge. Viiulil toetas Heli Kendra. Lauldi ka regilaule, regivärsilisi rahvalaule on üles kirjutatud just Kuusalu kihelkonnast Pohiranna alalt pohiranna ehk Kuusalu rannakeeles.
Pühapäeval, 9. juulil oli Juminda poolsaarel asuvas Virve külas MTÜ Hõimulõimed ansambli Kännu Peal Käbi kontsert soome-ugri rahvaste keeltes, lauldi ka rannakeeles.
Ene Velström rääkis, et MTÜ Hõimulõimed teadurid ja tudengid võtsid Rannakeele Keskusega eelmisel aasta ühendust ja käisid ka külas, siis lepiti kokku, et ansambel tuleb rannakeele päevadele esinema.
Kultuuriruumi sildid – jaks rauges transpordiametiga suhtlemisel
Seekordsetest rannakeele päevadest alates on nüüd Leesil, Viinistul ja Pärispeal suured sildid, millel kiri „Pohiranna kultuuriruum“. Plakatil on ka QR-kood, mis suunab Rannakeele Keskuse kodulehele rannakiel.ee, kus saab Pohiranna ala kohta täpsemalt lugeda.
Samasugused väiksemad sildid on pandud teadete tahvlitele Pedaspea, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla, Tammistu, Juminda, Virve, Hara, Suurpea, Turbuneeme ja Salmistu külas Kuusalu vallas ning ka Haapse ja Kaberneeme külas Jõelähtme vallas.
Sildid kujundas Kadri Metstak, valmistas OÜ ComDecor.
Rannakeele Keskuse eestvedajad kavandasid esmalt panna Pohiranna kultuuriruumi sildid Juminda ja Pärispea poolsaarele suunduvate teede algusesse, et tähistada ala, kus kõneldi rannakeelt ja elati rannaelu. Sildid oli plaanis avada kolm aastat tagasi, juuli 2020, kuid tookordne maanteeamet, nüüdne transpordiamet ei andnud kooskõlastust.
„Jaks rauges lõpuks transpordiametiga suhtlemisel ning lahendasime kultuuriruumi siltide paneku teisiti,“ lausus Ene Velström.
