AVE PAULUS: „Külad, mida teha Lahemaa kultuuripärandi kaitseks?“

3523

Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist, Lahemaa koostöökogu kultuuripärandi sektsiooni juht AVE PAULUS, kaitsekorralduskava 2016-2025 kultuuripärandi ja ehitustingimuste piirkondlike koosolekute ajad on paika pandud. Kuidas on tagasiside?

AVE PAULUS: „Lähikuudel on ees suur töö, ootame Lahemaa rahvast kaitsekorralduskava koostamises kaasa rääkima.“
AVE PAULUS: „Lähikuudel on ees suur töö, ootame Lahemaa rahvast kaitsekorralduskava koostamises kaasa rääkima.“

„Tagasiside on eriti aktiivne Facebookis, meili teel pole keegi teatanud, et koosoleku aeg ei sobiks. Esimene koosolek Harjumaa osas tuleb  reedel Leesi rahvamajas. Oodatud on Juminda poolsaare külade elanikud ja maaomanikud. Teised koosolekud on Kuusalu vallas plaanis jaanuaris. Juminda poolsaarel alustame kõige enne, Jaan Velström rääkis Virve külaga läbi, sooviti, et kokkusaamine oleks seal 14. novembril kell 14. Poolsaare kogukonnaga jätkame samal päeval Leesil kell 16.
Kindlasti ei jää need koosolekud viimasteks võimalusteks teha ettepanekuid, saab esitada e-kirjaga  veebruarini või osa võtta teistest koosolekutest, kui on mõtteid, mida võiks kaitsekorralduskavasse kirjutada. Ajakava järgi peaksime saama kaitsekorralduskava kokku märtsiks, siis tulevad avalikustamised ja arutelud, kinnitatud peaks olema 2015. aasta lõpus.“
Kutsute üles Lahemaa kogukondi läbi arutama kultuuriliselt tähtsaid paiku külades ja ka ehitustingimusi.
„Lahemaa rahvuspargi kodulehelt tuleks uurida ka looduse kaitse poolt, metsade majandamist ja poollooduslike koosluste hooldamist. Inimesi huvitab kõik see, mis puudutab nende eraomandit ja selle majandamist. Neis küsimustes saab esitada ettepanekuid vastavatele sektsioonidele.
Kultuuripärandi koosolekutel on arutusel ka külamaastikud. Külades on aastaid räägitud, et maastikud võiksid olla avatud, vanasti oli palju avaram. Saame panna kaitsekorralduskavasse maastike avamise külades, selleks vajalikud tegevused ja planeerida rahastuse. Tugineda on võimalik näiteks ajaloolise maakasutuse uuringule.“
Lahemaa kodulehelt leiab kaitsekorralduskava tööversiooni. Kõigi külade kohta on asustusstruktuuri ja arhitektuuri kirjeldused. On loetelud kinnistutest ja neil asuvast hoonestusest ning lisatud, millised on eriti väärtuslikud ehitised. Kas kinnistuomanikele on teatatud, et mõni nende ehitis on väga väärtuslik?
„Seda ei ole kõigile tehtud, kui tullakse taotlusega, siis küll. Kodulehel on info üleval. Lahemaa hoonestuse maht on väga suur, analüüsitud on 10 000 hoonet kokku 68 külas. Kusagil mujal rahvuspargis ei ole nii palju külasid ja kinnistuid. Soovitan tutvuda Lahemaa kodulehel kaitsekorralduskava materjalidega. Kultuuripärandi valdkonnad, kuhu ootame aktiivset kogukonna panust, pole mitte ainult arhitektuur ja asustusstruktuur, vaid ka külade kultuuriliselt tähtsad paigad ja objektid nagu kiigeplatsid, lautrikohad, ajaloolised teed ja alleed, laevaehitusplatsid, verstakivid, ka vaimne pärand ja töötraditsioonid.
Mida täpsemalt on kultuuriväärtused kaitsekorralduskavas kirjeldatud, seda enam on võimalust saada nende säilitamiseks rahastust ning ehitustingimuste seadmisel nõuda vääärtuse säilimist.  Näiteks oleks Soorinna külas saanud nõuda Loo silla säilitamist,  kui see oleks asunud Lahemaal ja oleks kaitsekorralduskavas kirjas ajaloolis-kultuurilise objektina.
Kaitsekorralduskavasse lisame kaitse-eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused ja oletatava maksumuse, siis on võimalik planeerida finantse eelarvesse ja taotleda projektitoetust. Rahastada saab tegevusi uurimisel, säilitamisel, tutvustamisel.
Just ajaloolis-kultuuriliste objektide kaitsmise puhul on suur roll kogukonnal endal. Mõelge oma külades läbi, milliseid objekte tuleks säilitada ja kaitsta. Teine väga tähtis valdkond on piirkonna töötraditsioonid, traditsiooniline elulaad ja elatusalad. Maastiku traditsioonilises põllumajanduslikus kasutuses hoidmisel ning piirkonnale traditsioonilise inimtegevuse toetamisel on keskne koht Euroopa pärandkultuurmaastike kaitses. Ootame ettepanekuid ka keele, rahvapärimuse ja folkloori kaitse osas.“
Aastaid on Lahemaa rahvuspargis tekitanud palju pingeid ehitustegevusele esitatavad nõuded. Iga küla kohta eraldi on kaitsekorralduskava tööversioonis välja toodud nõuded elamutele, abihoonetele, märgitud soovituslike hoonete tüübid.
„Jah, aga reguleerida on vaja, päris vabaks ehitustegevust rahvuspargis lasta ei saa. Keegi ei taha Lahemaale Viimsi poolsaare suguseid täisehitatud piirkondi. Paratamatult on ehitamine Lahemaale popp, siin on 145 kilomeetrit rannajoont, aastas tehakse keskmiselt 300-400 ehitusega seotud taotlust. Midagi põhjendamatut ei ole tingimustesse kirja pandud. Kinnistul tohib olla üks dominantne hoone, aga enam ei keelata sinna ka teist elumaja. See ei tohiks olla suure elumajaga samasugune, et vältida võimalike uute kinnistute teket poolitamise tulemusena. Küll aga võib näiteks olla väiksem suvemaja, mis on mõnedes Lahemaa rannakülades traditsiooniline.
Ka ei ole kaitsekorralduskava kaitstavate ja tihendatavate külaosade piirid jäigad, palume nad külakaupa läbi vaadata ja hinnata, kas neid peaks laiendama või muutma. Mina kultuuripärandi spetsialistina näen pigem, et külad võiksid laieneda vastavalt ajaloolisele mustrile, mitte tiheneda, sest tihendamisel on oht ajaloolise struktuuri kadumisele. Loodusväärtuste kaitse seisukohalt pigem tihendataks, aga ka selles osas tuleb vaadata konkreetset küla ja olukorda.“