Avatud rahvamajade päev – Arukülas näitus GARINA TOOMINGASE 20 aasta töökleitidest

Ees­ti Rah­va­ma­ja­de Ühing kut­sus rah­va­ma­ju üles möö­du­nud lau­päe­val, 24. ok­toob­ril kor­ral­da­ma Ees­ti­maa Ava­tud Rah­va­ma­ja Päe­va, et lii­ta ko­gu­kon­da, tead­vus­ta­da ja tut­vus­ta­da rah­va­ma­ja­de ar­gi­päe­va ning väär­tus­ta­da seal töö­ta­vaid ini­me­si. Ni­me all „133 aas­tat ko­gu­kon­da­de liit­ja­na“ võt­tis päe­vast osa 113 rah­va­ma­ja. Neil pa­lu­ti sel päe­val tut­vus­ta­da ma­ja­des toi­mu­vat köö­gi­poolt ning te­ha sot­siaal­mee­dias rah­va­ma­jas toi­mu­vast ot­seü­le­kan­deid. Osa­le­sid ka Aru­kü­la rah­va­ma­ja Raa­si­ku val­last ning Ala­ve­re ja Aeg­vii­du rah­va­ma­jad Ani­ja val­last.

Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selts avas sel päe­val näi­tu­se „Mood lä­bi rah­va­ma­ja“. Rah­va­ma­ja fua­jee­sein­te­le sea­tud fo­to­näi­tu­sel, mis jäi ke­va­del erio­lu­kor­ra tõt­tu ära, on pil­did ko­ha­li­ku kul­tuu­ri­ju­hi Ga­ri­na Too­min­gase klei­ti­dest, mi­da ta on kand­nud rah­va­ma­jas ala­tes 1998. aas­tast toi­mu­nud üri­tus­tel – val­la sün­ni­päe­val, õpe­ta­ja­te päe­va tä­his­ta­mi­sel ja muu­del pi­du­del, kont­ser­ti­del, fes­ti­va­li­del. Ava­mi­sel de­monst­ree­ri­sid klei­te ja kos­tüü­me – neid on kok­ku 60 – zum­bat­ru­pi Tä­he­sä­ra 8 naist. Näi­tu­se jaoks la­vas­ta­tud fo­to­del on nad kul­tuu­ri­ju­hi iga­päe­va­tööl – la­val ja keld­ris, val­la­va­ne­ma ja amet­ni­ke ka­bi­net­ti­de uk­se ta­ga, par­ke­ti­saa­lis too­le tõst­mas, koh­vi­tas­se laua­le sead­mas või lam­bi­pir­ni va­he­ta­mas. Kõik fo­tod te­gi ke­va­de ja su­ve jook­sul Ülo Udu­mäe.

Li­saks Tä­he­sä­ra­le esi­ne­sid rah­va­ma­ja par­ke­ti­saa­lis an­sam­bel Trump ja Äs­sad ning rah­va­tant­su­rühm La­pu­li­sed. Näi­tus „Mood lä­bi rah­va­ma­ja“ jääb rah­va­maj­ja ku­ni 21. no­vemb­ri­ni.

Klei­did kui töö­riie­tus
Ga­ri­na Too­min­gas rää­kis, et mõ­te oma töö tar­vis ka­he aas­ta­küm­ne jook­sul os­te­tud klei­did näi­tu­se­le pan­na tek­kis mi­tu aas­tat ta­ga­si.

„Ma ei ta­ha nen­de­ga en­nast pre­sen­tee­ri­da, vaid näi­da­ta, mil­li­seid klei­te on Ees­ti di­sai­ne­rid sel ajal tei­nud. Mi­nu esi­me­ne töök­leit 1998. aas­ta va­na-aas­ta õh­tust on teh­tud Kle­men­tis, suu­rem osa hi­li­se­maid Mon­to­nis. Tei­ne mõ­te on kut­su­da nai­si üles kand­ma roh­kem klei­te, et me lii­alt ei pük­sis­tuks. Kii­re elu­rüt­mi juu­res asen­da­tak­se klei­did sa­ge­li püks­te vas­tu, need on mu­ga­va­mad ja soo­je­mad, kuid klei­te saa­me vaid meie, nai­sed, en­da­le lu­ba­da. Mi­nul on iga klei­di ta­ga oma lu­gu, olen need ost­nud, et lä­hek­sid kok­ku üri­tu­se stii­li, si­su, de­ko­rat­sioo­ni­de­ga. See on mi­nu kiiks. Kõik need klei­did on soe­ta­tud mõt­te­ga, et pean rah­va­ma­ja esin­da­ma ja ole­ma sa­ge­li esip­laa­nil,“ sel­gi­tas ta.

Ena­mas­ti on tal igaks üri­tu­seks uus kleit või kos­tüüm. Ga­ri­na Too­min­gas sel­gi­tas, et nii suu­re rõi­va­kol­lekt­sioo­ni oma­mi­seks ei pea ole­ma kõr­ge­pal­ga­li­ne – kleidid po­le os­te­tud kor­ra­ga, vaid roh­kem kui 20 aas­ta jook­sul ning vä­ga sa­ge­li al­la­hind­lus­te ajal. Klei­te on tal­le õm­mel­nud ka Ene Hert: „Ta on mul­le suur abi­li­ne, tei­nud mul­le va­ja­du­sel kas või püks­test pluu­si, väi­ke­sest see­li­kust suu­re ja pluu­si sel­le­ga kand­mi­seks, suu­rest klei­dist väi­ke­se.“
Ühe klei­di on Ga­ri­na Too­min­ga­se pal­vel tal­le ost­nud ka rah­va­ma­ja üri­tus­tel he­li- ja val­gus­me­he­na ame­tis olev Hen­ry Ka­ri, kui õpe­ta­ja­te päe­vaks saa­li de­ko­ree­ri­nud Ing­rid Tei­no ar­vas, et kul­tuu­ri­ju­hil võiks sel õh­tul ol­la sel­jas kol­la­ne kleit. Ku­na ise ta enam pea­lin­na po­leks jõud­nud, pa­lus Ga­ri­na Too­min­gas klei­ti ost­ma min­na Hen­ry Ka­ril, kes oli pa­ras­ja­gu pea­lin­nas: „Kir­jel­da­sin tal­le, mis vär­vi ja mil­li­ne see kleit on. Kui Hen­ry kü­sis, mis numb­ri peab ost­ma, pa­lu­sin tal vaa­da­ta, kas müü­ja on mi­nust suu­rem või väik­sem, kü­si­da ta klei­di­numb­rit. Os­tis mul­le sel­le põh­jal klei­di ära, tõi Aru­kül­la, oli täp­selt pa­ras.“

Kul­tuu­ri­juht ju­tus­tas, kui oli zum­ba­tant­si­jai­le oma klei­di­näi­tu­se ideed tut­vus­ta­nud, nai­sed tu­lid pil­dis­ta­mi­se­ jaoks klei­te va­li­ma ja nä­gid, et neid olid rah­va­ma­ja la­val kaks suurt stan­ge­täit, olid vä­ga imes­tu­nud ja kü­si­sid, kus ta neid kodus hoiab. Ka­hest klei­dist on Ga­ri­na Too­min­gas lask­nud te­ha see­li­kud, kolm kos­tüü­mi ku­na­gi poe­le ta­ga­si müü­nud, aga kõik üle­jää­nud on tal ko­dus: „Ko­dus on tu­ba rii­deid täis, aga tun­nen, et need on just­kui tü­ki­ke mi­nu tööst, ei saa neist loo­bu­da vä­he­malt se­ni, ku­ni siin töö­tan.“

Rahvamajade päev Ani­ja val­las
Ala­ve­re rah­va­maj­ja oli lau­päe­vaks ka­van­da­tud tant­suõh­tu.

„Ku­na ava­tud rah­va­ma­ja­de pro­jekt eel­das, et näi­ta­me, mis siin ma­jas toi­mub, tut­vus­ta­si­me kõi­ge­pealt meie mem­me­de­rüh­ma Hel­da ja nais­rüh­ma Ala­ve­re An­nid. Alus­ta­si­me proo­vi­de­ga, näi­ta­si­me, kui­das meie rüh­mad es­mas­päe­vi­ti har­ju­ta­vad. See­jä­rel tant­sis kumb­ki rühm eral­di ja ühe tant­su koos,“ rää­kis Ala­ve­re piir­kon­na kul­tuu­ri­juht An­na Ni­lisk.

Tant­suõh­tul män­gis oma val­la bänd Elu­rõõm, an­samb­li va­hea­jal tant­si­sid rah­va­tant­si­jad koos pub­li­ku­ga selts­kon­na­tant­se.

Aeg­vii­du rah­va­ma­jas oli Ees­ti­maa Rah­va­ma­ja­de Päe­val Ees­ti Tea­dus­te Aka­dee­mia mees­koo­ri sü­gis­kont­sert. Koo­ris lau­lab ka Ani­ja en­di­ne val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam.

Mõ­le­mas rah­va­ma­jas toi­mu­nud üri­tu­sest teh­ti Fa­ce­boo­ki ot­seü­le­kan­deid.