Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI rõhutas vallavolikogu istungil, kuna haldusreform tõenäoliselt tuleb, ei saa enam käed rüpes istuda, vaid peab alustama avalike arutelude ja diskussiooniga.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi algatas volikogu istungil vallavanema informatsiooni päevakorrapunktis haldusreformi arutelu, tutvustas reformikava eesmärke, põhimõtteid, ajakava ning sõnas, et järgneva aasta jooksul on mõistlik Raasiku vallas läbi arutada erinevad ühinemisvõimalused, tegema emotsioonitu ja pikas perspektiivis parima valiku, kui vaja, ka argumenteeritult vaidlema: „Suurim rumalus on pea liiva alla peita, öeldes, et reformi on tehtud 20 aastat ning siiani pole asja saanud. Nüüd paistab olevat tõsi taga, vähemalt, kuni riiki juhtida püüdev koalitsioon võimul püsib.”
Vallavolikogu istungil tutvustas ta 3 varianti, mille võiks Raasiku vald valida – teha mitte midagi, jagada vald naabervaldade vahel või liituda ühes tükis mõne naaber vallaga. Viimase variandi korral peab vallavanem kõige kasulikumaks ühinemist Rae vallaga.
Haldusreformi teema sai hoo sisse pärast viimaseid riigikogu valimisi, kui ametisse astunud riigihaldusminister Arto Aas kinnitas, et reform tuleb kindlasti – enne 2017. aasta sügist saavad omavalitsused liituda vabatahtlikult, pärast seda on riik valmis tegema sundliitmist.
On valminud haldusreformi dokumendi projekt, kus kohaliku omavalitsuse reformi eesmärgid, ajakava, põhimõtted. Moodustatud on valitsus- ja ekspertkomisjon. Tuleva aasta 1. juulini pannakse paika sisu ja õiguslik raam ja omavalitsuste hindamiskriteeriumid. 2017. aasta oktoobrini on vabatahtliku ühinemise ettevalmistused, pärast valimisi lähevad ühineda otsustanud omavalitsused edasi ühendatuna. Ühinemata jäänud omavalitsused sundliidetakse vajadusel 2018. aastal.
Raivo Uukkivi rääkis, et 2016. aasta juulini pole ühelgi omavalitsusel vaja teha kardinaalseid otsuseid, küll aga võiks algatada arutelusid valla-, kandi-, külapõhiselt.
Vallavanem lisas, et hiljuti kinnitati ka ühinemistoetus, mille suurus on ühinevate valdade registrites olevate inimeste põhine. Ühe inimese kohta arvestatakse toetust 100 eurot, kuid on ka piirav tingimus, et seda ei saa rohkem kui 500 000 eurot. Sundliitmise korral toetust ei maksta.
Raega liitumine parim lahendus
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi kirjeldas, et kogukonnal on kõige kasulikum ühineda omavalitsusega, kellel on rahaline võimekus ning parim oleks liituda ühes tükis. Seega on tema hinnangul Raasiku vallale parim ühinemine läänenaabri Raega, mis on territooriumilt üsna väike nagu Raasiku: „Väike ja kompaktne vald, kus on palju elanikke, tuleb kasuks näiteks teede hooldamisel. Suuremad hajaasustusega vallad on hädas sadades kilomeetrites teedega, mida vaja hooldada.”
Raivo Uukkivi, kes elab Rae vallas ning on sealse vallavolikogu liige, sõnas, et üle 15 000 elanikuga Rae vald ilmselgelt liitumist ei vaja ning soov peaks tulema Raasiku vallalt: „Kui soovime valmis ehitada Raasiku kooli, spordihoone, rajada kergliiklusteid, oleks liitumine Raega kui me kõige võimekama naabriga vajalik. Kui liitume endaga samasuguse võimekusega valdadega ehk Anija, Jõelähtme või Kosega, siis erilist majanduslikku hüpet ei toimu.”
Ühes tükis liituda võiks ka mõne teise naabervallaga, kuid seda Raivo Uukkivi nii heaks variandiks ei pea: „Lisaks materiaalsele kasule on oluline vaadata ka kaarti. Iga teise naabriga liitumine annab territoriaalses mõttes ebardliku kujuga valla.”
Rae valmis arutama
Rae vallavanem Mart Võrklaev kommenteeris Sõnumitoojale, et variant ühendada Raasiku Rae vallaga on üllatav: „Rae ja Raasiku ühinemist meil arutatud ei ole. Teemat pole tõstatanud volikogu ega vallaelanikud. Raasiku on tugeva identiteeditundega vald, kus on ühtehoidev kogukond, väljapaistev kultuurielu ja tugev arengupotentsiaal. Raasiku on kindlasti perspektiivne piirkond just elamuarenduses, sest kõik tingimused on olemas – ilus ja puhas elukeskkond, lähedus Tallinnale, hea transpordiühendus ning soodsam kinnisvara võrreldes Tallinna ümber olevate valdadega. Võimaluste realiseerimine tooks valda uusi noori peresid ning piirkond muutuks veel atraktiivsemaks. Ühinemise variant on pisut ootamatu, kuid oleme aruteludeks avatud.”
Ta rõhutas, et kindlasti ei saa see olla poliitikute surve, vaid eelkõige rahva soov ja tahe: „Põhjalikult tuleb läbi kaaluda võimaliku liitumise plussid ja miinused mõlema valla elanike jaoks.”
Vald kolmeks osaks
Raivo Uukkivi esitatud teine variant on Raasiku valla jagamine naabrite vahel. See ettepanek tehti ka 2013. aasta oktoobris, kui haldusreformi arutati. Vallavanem märkis, et toona olid vallaesindajad sellega päri: „See on emotsionaalselt põhjendatud, kuid pragmaatiliselt pole parim lahendus.”
Sel juhul liidetakse Raega ilmselt Kulli, Järsi küla ja Aruküla alevik, võib-olla ka Igavere, Kalesi ning Kurgla. Raasiku alevik, Tõhelgi, Peningi, Perila, Rätla ja Kiviloo liidetakse sel juhul Anija vallaga ning Pikavere, Mallavere ja Härma Kose vallaga.
Vallavanem sõnas, et osa, mis liidetakse Raega, jääb küll ääremaaks, kuid saab kindlasti ühinenud valdade eelarvest suurema osa kui praegu: „Kaotaksid sellest Anija ja Kosega liidetavad külad, sest erinevalt Raasikust ja Raest on mõlemad vallad väheneva rahvaarvuga. Pikavere kandi külad on kogukondlikult seotud Rae valla lõunapiirkonna küladega.”
Ta märkis, et tänapäeval pole piir kaardil enam eriti tähtis ja side vallamajaga pigem virtuaalne: „Valdade rahastamine jääb suuresti seotuks valla kodanike teenistuselt kogutava tuluga. Kus on rahvast tihedamalt, seal on ka raha rohkem. Kus aga raha liigub, seal on võimalik avalikke teenuseid enam pakkuda.”
Kose vallavanem Merle Pussak sõnas, et tõenäoliselt lähtub Raasiku valla osadeks jagamise variant kihelkondade jaotusest ja reaalsest eluolust: „Kose kihelkonna piirides on Regio kaardi andmetel Pikavere piirkond. Oleme kuulnud aktiivsetelt Pikavere elanikelt, et pigem sooviksid nad kuuluda Kose valla koosseisu, sest lähim keskus on Kosel. Ka Kose kihelkonnapäevadest võtavad nad rõõmuga osa. Siiski on see Raasiku vallavolikogu ja kohalike ühisotsus, mida edasi teha ja kuhu poole. Kose vallavolikogu poole pole selles küsimuses pöördutud.”
Anija vallavanem Arvi Karotam rääkis, et võimalikest ühinemistest pole Anija vallas veel räägitud, kuna seni pole olnud vastastikust soovi ega vajadust.
Üksinda hakkama ei saa
Kolmas variant on teha mitte midagi, öelda, et Raasiku vald saab ise hakkama ning pole vaja ühineda: „See on julge deklaratsioon, kuid praegust seisu teades üsna rumal. Üksinda me tulevikus enam hakkama ei saa.”
Tuleb rahvaküsitlus
Raasiku vallavolikogu liige, Mallavere küla elanik Tõnu Suurkuusk märkis, et Pikavere kandi külade liitmine Kose vallaga ei pruugi olla kehv mõte: „Sõidan Mallaverest Arukülla 20 kilomeetrit, Jürisse on veel pikema maa, samas Kosele 7 kilomeetrit, seal on kauplused, kirik, postkontor.”
Raivo Uukkivi juhtis tähelepanu, et tuleb mõelda tulevikule, Mallavere-Pikavere on väga hõredalt asustatud: „On kindel, et ka tulevikus jäävad omavalitsuste sissetulekuteks peamiselt kodanike tuludelt laekuvad maksud. Mallaverest saab 7 kilomeetriga Kosele sõita ka siis, kui küla on näiteks Rae valla osa. Inimeste igapäevaelu liikumine selle tõttu ei muutu.”
Ivar Vilberg märkis, et uut haldusreformi pole Raasiku vallavolikogus varem arutatud ning peab mõtlema, kuidas edasi, võtma ühise suuna: „Peaksime sellega aktiivselt tegelema, kui omavahel paika ei saa, tehakse otsus meie eest kõrgemalt. Peame koguma informatsiooni, mida arvavad inimesed. Kokkuvõttes pole vahet, kus asub vallamaja, peaasi, et vallal läheks paremini.”
Raivo Uukkivi rääkis, et nüüd on aruteludeks aega umbes aasta – mida laiapõhjalisemalt arutada, seda valutumalt läheb: „Rahvaküsitlus on kohustuslik tingimus. Samas ei ole mõtet küsida kas- ning ei-jah küsimusi. Tuleb arutada ja selgitada, tuua näiteid. Seekord pole haldusreformi tegemist usaldatud osakonnale siseministeeriumis, vaid loodud spetsiaalne riigihaldusministri koht. See annab lootust, et püütakse probleemile läheneda sisuliselt ja teaduslikult, mitte vaid päevapoliitiliselt.”
