Aru­kü­la staa­dio­nia­la­le ehi­ta­ti paar­küm­mend lu­mes­kulp­tuu­ri

Möö­du­nud lau­päe­val as­kel­da­sid Aru­kü­la staa­dio­nil sa­da­kond ini­mest, ala­tes väi­kes­test las­test ku­ni täis­mees­te­ni. Paar-kolm tun­di hil­jem oli staa­dio­nia­lal val­mis liu­mä­gi, kind­lus, ig­lu, mi­tu on­ni, pal­ju eri­ne­vaid loo­mi ja mui­nas­ju­tu­te­ge­la­si, kõik teh­tud lu­mest.

Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas üt­les, et et­te­pa­ne­ku Aru­kül­la lu­me­lin­na ehi­ta­mi­seks pak­kus val­la­va­nem And­re Sepp, al­ga­tus oli tul­nud Raa­si­ku Lions klu­bilt. Il­map­rog­noo­se ar­ves­ta­des ka­van­da­ti lu­me­ku­ju­de te­ge­mi­ne päe­va­le, mil lu­bas su­lail­ma, et lu­mi häs­ti kok­ku hak­kaks.

„Pa­ra­ku läks vä­ga ve­si­seks. Veel ei­le sa­das vih­ma ja kart­sin, et kui tä­na on sa­ma­su­gu­ne ilm, siis ei tu­le ke­da­gi ko­ha­le,“ sõ­nas Ga­ri­na Too­min­gas.

Lau­päe­va kesk­päe­val olid nii te­ma kui Raa­si­ku Val­la Spor­di ju­ha­ta­ja Kad­ri Kes­kü­la meel­di­valt ül­la­tu­nud, sest staa­dio­ni­le olid lu­me­ku­ju­sid meis­ter­da­ma ko­gu­ne­nud 8 selts­kon­da ning neid tu­li muud­kui juur­de. Ko­ha­le­tul­nu­te seas oli koo­li­lap­si, pe­re­sid väi­kes­te las­te­ga, sõp­rus­kon­di ning küm­me­kond meest Lions klu­bist, kõi­gil kaa­sas la­bi­dad-kühv­lid või muud va­ja­li­kud töö­va­hen­did. Paa­ri-kol­me tun­ni pä­rast oli võrk­pal­lip­lat­sil, ker­ge­jõus­ti­kua­lal ja tar­taan­ra­da­del paar­küm­mend lu­me­ku­ju, li­saks lõ­vik­lu­bi teh­tud liu­mä­gi. Kul­tuu­ri­selts pak­kus osa­le­jai­le soo­ja ki­bu­vit­sa­teed, ko­ha­lik et­te­võ­te Bur­ger­la­sed müüs kõ­hu­täi­det.

Ka­las­ta­va­test ka­ru­dest ig­lu­ni
„Tu­li­me, et üri­tu­sest osa saa­da. Ehi­ta­da ei mõel­nud, la­bi­daid kaa­sa ei võt­nud, taht­si­me liht­salt vaa­da­ta, kas on mi­da­gi ju­ba on val­mis. Aga lap­sel hak­kas igav ja mõt­le­si­me mõ­ned pal­lid vee­re­ta­da, et te­ha lu­me­memm. Siis vaa­ta­si­me, et sel­lest tu­leb hoo­pis draa­ko­ni moo­di loom,“ rää­kis abi­kaa­sa Ma­rii ja kuue­se po­ja­ga Do­mi­ga lu­me­lin­na te­ge­mi­sel spon­taan­selt osa­le­nud Al­dar Ka­ru.

Sõb­rad Marg­ret Ale­xand­ra Al­jas­mäe, An­ne­li To­rim ja Rai­ner Rein­saar olid lu­me­lin­na te­ge­mi­ses osa­le­mi­se ju­ba va­rem kok­ku lep­pi­nud, ot­si­sid eel­ne­valt in­ter­ne­tist ka­van­di, mil­le põh­jal val­mis nen­de pal­ju imet­le­mist päl­vi­nud lu­mes­kulp­tuur „Kaks ka­ru paa­dis“ ka­hest ka­la­püüd­vast ka­rust.

„On nä­da­la­va­he­tus ja taht­si­me te­ha mi­da­gi pro­duk­tiiv­set. Al­gu­ses pi­di meid roh­kem tu­le­ma, ei tea, ku­hu tei­sed jäid,“ lau­sus La­ge­di koo­lis õpe­ta­ja­na töö­tav Marg­ret Ale­xand­ra Al­jas­mäe.

Isa-tü­tar Mart ja Li­set­te Saa­rem koos koo­li­tüd­ru­kust su­gu­la­se Piia Lii­dia Te­de­ri­ga te­gid lu­mest val­mis kaks Muu­mit­rol­li, noor ema Kat­re Lamp ka­he väi­ke­se tüt­re­ga meis­ter­das nen­de kõr­va­le sa­mu­ti Muu­mi­maalt pä­rit te­ge­la­se Väi­ke­se My.

Teis­tel meis­ter­da­ja­tel ja­gus oht­ralt kii­du­sõ­nu ig­lu­le, mil­le ehi­ta­sid Triin ja Too­mas Na­gel koos 11aas­ta­se po­ja Hen­ry­ga. Nad vor­mi­sid kas­ti abil val­mis lu­me­kuu­bi­kud ning hak­ka­sid neid üks­tei­se ot­sa la­du­ma.

„Hen­ry nä­gi kord te­le­kast, kui­das ig­lut teh­ti ja tah­tis jä­re­le te­ha. Nüüd oli vä­ga hea või­ma­lus, ka ilm on sel­leks pa­rim. Al­les olid vä­ga kül­mad il­mad, imes­tan, kui ideaal­ne aeg osa­ti lu­me­lin­na te­ge­mi­seks pla­nee­ri­da. Loo­dan, et tu­le­vad mii­nusk­raa­did ja kõik teh­tu jää­tub ära,“ üt­les Triin Na­gel.

Ig­lu kõr­va­le ker­kis sa­mal ajal print­sess El­sa loss, mil­le te­gid Me­ri­ly ja Hen­no Oll­jum koos tü­tar­de Me­ry­be­li ja Han­na­be­li­ga. Hen­no Oll­jum rää­kis, et tu­lid pe­re­ga meel­di­valt ae­ga veet­ma: „Kui oli nä­ha, et lund on ja see hak­kab kok­ku, pol­nud muud või­ma­lust. Ar­va­sin, et tu­le­me lu­me­pal­le vee­re­ta­ma, aga las­te tun­gi­val soo­vil te­gi­me los­si. Selt­sis on sel­li­seid as­ju äge te­ha, Aru­kü­la Kul­tuu­ri­selt­si to­re­dad üri­tu­sed ai­ta­vad hoi­da ko­gu­kon­na­tun­net.“