Kehra gümnaasiumis õpitakse kahes keeles

955

Üle 60 aasta kakskeelsena tegutsenud Kehra gümnaasiumil direktori sõnul rahvusest tingitud probleeme pole.

Kehra koolis on praegu ligi 500 õpilast, neist kolmandik on vene päritolu. Eesti ja vene klasside lapsed õpivad koos ühes majas samal ajal, klassiruumid on kõrvuti. Kehra kooli direktor Urve Rannaääre ütles, et selline korraldus toetab õpilaste ja töötajate koostööd. Varem onlid õppealajuhatajad vene ja eesti osas eraldi, nüüd on nad ühised, töö on jaotatud kooliastmeti.

Paljud pedagoogid õpetavad oma ainet nii eesti kui ka vene klassides.  Mõlema keele oskamine on nende Kehra gümnaasiumisse tööleasumise eelduseks, selgitab direktor. Kuigi on tulnud ka õpetajaid, kes oskavad ainult vene keelt ning tahavad kakskeelses koolis töötamisega oma riigikeele oskust parandada.

Asjaolu, et õpilased on pärit eesti ja vene peredest, ei mõjuta tema sõnul koolielu tavapärast kulgu. Kool on kakskeelsena töötanud 62 aastat, vene keskkooliosa alustas 42 aastat tagasi. Direktor kiidab, et selle ajaga on eesti- ja venekeelne osa ühtseks kokku kasvanud ning eristuvad teineteisest vaid koduse keele poolest.

Õpilasi on võrreldes kooli hiilgeaegadega vähe.

„Parimatel aastatel on lapsi olnud üle tuhande. Praegu on viimane langusaasta, siis peaks õpilaste arv jõudma 600-ni,“ rääkis direktor.

Seda probleemi Kehra gümnaasiumis ei ole, et õpilased jätkaksid põhikooli lõppedes haridusteed mõnes teises keskkoolis.

„Umbes 60 protsenti põhikooli lõpetajatest jäävad edasi meie kooli. Ligikaudu 5 protsenti neist, kes lahkuvad, läheb mõnda spetsiifilisse kooli, näiteks muusikakooli või kunstikooli. Samuti minnakse edasi õppima kutsekoolidesse või juba tööle.“

Keelekümblus on suureks abiks
Kehra gümnaasium ühines 2005. aastal keelekümblus­programmiga. Vene õpilastele õpetatakse osa aineid, näiteks loodusõpetust, töö- ja kunstiõpetust keelekümblusmetoodikal, mis aitab paremini omandada eesti keelt. Riigikeeles on vähemalt pooled õppeainetest. 

Kehra kool ühines hilise keelekümblusega, mis tähendab, et metoodikaga alustatakse kuuendas klassis. Esimesed õpilased, kes programmiga ühinesid, on praegu 10. klassis. Neli aastat on koolis olnud varane keelekümblus alates 1. klassist. Direktor sõnab, et kool ei tohi paigale jääda, vaid peab aja ja muutustega kaasa liikuma. Ainult sel viisil on lastel võimalikult hea haridust omandada.

Urve Rannaääre: „Mul on hea meel, et Kehra kool on kakskeelne ning olen kindel, et selliseks me õppeasutus ka jääb. Eesti lastele õpetatakse alates kolmandast klassist vene keelt ja loodan, et nad oskavad seetõttu tulevikus paremini rääkida vene keeles. Sellisest koolist tulnud õpilased, eriti vene päritolu, on konkurentsivõimelisemad, kuna neil on kolm keelt väga hästi suus. Ka aitab kool parandada õpetajate keeleoskust, kuna vastastikune suhtlemine eesti ja vene õpetajatel on pidev õppimine.
Parandatakse nii üksteise lauseehitust kui ka grammatikat. Samamoodi suht­levad omavahel õpilased-õpetajad. Tihti räägitakse eesti-vene segakeelt või kumbki osapooltest vestleb oma emakeeles. Keel ei ole meie kooli juures olnud kunagi probleem. Pigem on probleemid inimestes ja hoiakutes.”

Direktor ütleb, et peab oluliseks kultuuri säilitamist. Koolis tähistatakse pühi ja peetakse muid üritusi ühiselt. Vaid jõulude ajal teevad vene lapsed näärietendusi, kuna nende kultuuris on pühade tähistamine erinev. Varem oli koolis vene kultuuriring, mis arendas rahvuskultuuri. Kool otsib ringile juhendajat.

Soovitused Loksa koolidele
Küsimusele, mida tema soovitaks seoses Loksal vastu võetud otsusega kujundada eesti ja vene kool üheks kooliks, vastab Urve Rannaääre, et ta saab aru, Loksa piirkonna inimestes tekitab koolide ühendamine palju küsimusi ning hirme.

„Kakskeelse kooli loomist ei tohiks käsitleda probleemina, vaid võtma kui võimalust. Loksa I keskkoolil on suurepärased õpitulemused, need võiksid tulevikus olla kõigil Loksa õpilastel. Kui hakatakse töötama ühe katuse all, siis kindlasti ei tohi panna eesti ja vene klasse eraldi, ei tohi tekkida koolisisest vene või eesti kogukonda. Ka peaks jaguma kooli tulevasel juhtkonnal kannatust, sest kindlasti tekib alguses lahkhelisid. Koolide ühendamisel tuleks igalt õpetajalt küsida, kas ta on nõus kakskeelses koolis töötama. Sellisel juhul peab eestlane olema valmis suhtlema vene keeles ja vastupidi.”

Kindlasti on koolide ühendamisel oluline roll lapsevanematel ja nende suhtumisel, kuna õpilaste hoiakud tulevad suures osas kodust. Vanemad peaksid suhtuma muutustesse paindlikumalt või siis mitte näitama lastele oma vastumeelsust. Näiteks toob direktor keelekümblusprogrammi, milles osalemisse suhtusid mitmed Kehra  lapsevanemad skeptiliselt. Õpilased ise on aga väga rahul ning võtavad sellest hea meelega osa.

Urve Rannaääre räägib, et Kehra gümnaasium teeb koostööd mitmete vene koolidega ning lubab, et on valmis nõu ja jõuga abistama ka uut Loksa kooli, kui seda on vaja.

„Kuna kakskeelseid koole on Eestis vähe, tuleb üksteisele toeks olla,” leiab ta.