Kuusalu vallamaja vajab remonti

1473

Kiiu mõisa 40 aastat tagasi pandud plekk-katus on amortiseerunud, vallamajas uputab.

Kuusalu vallamajas levis möödunud nädalal  ütlus: „Kui vallamajja lähed, vaata, et ämbrisse ei astu.”

Kuigi väljas olid külma­kraadid, tundus majas käies, otsekui oleks õues sadanud paduvihma ja katus  lasknud läbi – ligi pooltes kabinettides tuli akende juurest laest, mõnes ka lampide kohast sorinal vett, alla oli pandud ämbreid ja muid potsikuid.

Vallamaja välisilme oli samuti vaatamist väärt – pikad jääpurikad maani, Tallinna-Narva maantee pool katsid need täielikult teise korruse aknad.

Esimesed uputused algasid majas novembris, kõigepealt sai kannatada sotsiaaltöötajate ruum, enne jõulupühi hakkas läbi tilkuma raamatupidajate toas teisel korrusel. Aasta lõpus koliti sotsiaaltöötajad vallamaja saali, sest nende kabinetis oli niiskust sedavõrd palju, et seal ei saanud edasi töötada.

„Hoone laseb väga palju sooja läbi, sellisel kujul pole enam võimalik kasutada,” ütles Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. „See on olnud juba aastatepikkune jama, võeti kui normaalset asja, et talvel natuke tilkus laest, muudel aastaaegadel polnud probleemi. Kõige hullem ongi sula ajal või kui väljas on 4-5 kraadi külma. Kogu maja vajab põhjalikku remonti, vähemalt katus tuleks välja vahetada ja soojustada. Kuid selle jaoks raha vallaeelarves ei ole.”

Kui eelmisel kolmapäeval hakkas lagedest sorinal vett alla tulema, telliti pealinnast jääeemaldaja, et lasta katus ja räästad puhtaks teha. Firma pidi tulema järgmisel päeval, kuid hiljem teatas, et tellimusi on palju ja lükkas saabumise reedeks.

Seepeale tellis vallavalitsus firmast Särts tõstuki, mis jõudis kohale kolmapäeva pärastlõunaks. Mõne tunniga lükkasid vallavanem Urmas Kirtsi ja vallamaja töömees Arvu Kalamets hoone esipoole katuse jääst ning lumest puhtaks. Neljapäeval asendas vallavanemat tõstukil majandusteenistuse juhataja Kalev Kulpson ning siis vabastati jääst ka mõisa tagumise poole katus ja aknad. See aitas, neljapäeval-reedel enam lagedest vett ei tilkunud.

„Katuseplekk on roostes, iga jääeemaldus on jätnud oma jäljed ehk augud ja täkked,” kirjeldas vallavanem katusel nähtut. „Plekk-katus pandi Kiiu mõisale 1968. aastal, kui siin alustas tegutsemist Estron, enne seda oli savikivikatus. Hiljem ei ole katust remonditud.”

Neljapäeval arutati vallamaja olukorda vallavalitsuse istungil. Lepiti kokku, et kutsutakse ekspert ning võetakse hinnapakkumine katuse vahetuse ja soojustuse kohta. Vallavanema sõnul oleks katusevahetus võimalik aasta teises pooles, kui on selge, kuidas 2011. aastal laekub vallaeelarvesse raha.

Kuigi mõni aasta tagasi räägiti uue vallamaja võimalikust ehitamisest Kuusallu tehase ja Emarti poe vahelisele platsile ning telliti ka eskiis­projekt, siis nüüd tõdeb vallavanem, et uue hoone püstitamiseks raha puudub: „Eemaldame katuselt jääd ja lund ning katsume kevadeni hakkama saada. Ehkki, uue maja ehitamise mõtet ei ole lõplikult maha maetud.”

Sotsiaaltöötajad jäävad esialgu saali, vallavolikogu istungeid on plaanis hakata pidama rahvamajades. Vallavanem arvas, kui kevadel ruumid tahenevad, saavad sotsiaaltöötajad ehk oma kabinetti tagasi kolida.

Mõisast sai vallamaja 1994. aastal
Kuusalu vallavalitsus kolis Kiiu mõisa 1994. aasta alguses, enne seda töötati Kuusalu alevikus endise külanõukogu ruumides, praeguse kunstide kooli teisel korrusel.

Ka tookord oli Kuusalu vallavanema ametis Urmas Kirtsi: „Kuni põllumajandusreformini oli mõisas Kuusalu kolhoosi kontor. Kui kolhoos likvideeriti, jäi maja tühjaks. Ülakorrusel oli loomaarstikabinet, kõik teised olid välja kolinud. Maja anti üle vallale, talvel tekkisid probleemid veetrassiga. Kuna muusikakool vajas pinda, sest töötas keskkooli klassides, tegime otsuse, et läheme Kiidu ja Kuusalus anname ruumid muusikakoolile.”

Sel ajal oli vallavalitsus palju väiksem, kokku töötas kümmekond inimest. Vallavanem mäletab, kuidas kolimispäeval sõitis Jüri Link suure rekka-autoga ette, kõik kolitav mahtus korraga peale ja toodi ühe sõiduga ära.

„Vallamajas oli siis kaks arvutit, faksiaparaat, koopiamasin ja nõelprinter, rohkem polnudki. Nüüd on vallamajas 25 töökohta, igal oma arvuti,” sõnas Urmas Kirtsi.