MTÜ Tuhala Ajaloo- ja Kunstikambri korraldatud üle-eestilise puukäsitöökonkursi võitis kuni 18aastaste hulgas Aruküla kooli 6. klassi õpilane Andres Taras, täiskasvanute arvestuses sama kooli tehnoloogiaõpetaja Aron Lips. Noorte arvestuses oli 23 võistlejast 22 Aruküla koolist, täiskasvanuid osales 9.
Tuhala Ajaloo- ja Kunstikamber korraldas puutöökonkurssi viiendat korda, tänavune võistlustöö oli valmistada vanale kirvepeale uus vars. Need tuli teha käsitsi, traditsioonilisi töövõtteid kasutades.
Konkursi korraldaja, disainer ja puukäsitöö õpetaja Heidi Salo sõnas, et kui tavaliselt on ühe õpetaja õpilaste tööd enamasti kõik tema õpetaja nägu, siis Andres Tarase kirvevars eristus teistest selle poolest, et tal oli endal loomingulist silma ning kirves nägi välja täiesti teistsugune kui teised.
Tema õpetaja Aron Lips rääkis, et tehnoloogiatunnis tegid kirvevarsi kõik 5.-8. klassi poisid. Neist umbes pooled, kel kodus vana ilma varreta kirvest ei olnud, meisterdasid väikese kirvemaketi, ülejäänud valmistasid varsi päris kirvestele.
„Kuna lapsed tõid kooli eri ajastutest, eri suurustes ja eri tüüpi kirved, tuli igaüht individuaalselt juhendada. Alustasime oktoobris. Esialgu tuli teha joonis, seejärel valida materjal. Enamik õpilastest tegid kirvevarre kasest, mõni saarest, mõni mahagonist, paar tammest, mõni ka lepast, kuigi lepp on selleks pisut liiga pehme. Seejärel saagisime, raspeldasime, viilisime, lihvisime, sobitasime kirvevarre silma sisse ja kinnitasime kiiluga,“ jutustas õpetaja.
Lõpuks tuli kirvevarrele peitliga lõigata muster või ornament, nii oli konkursi tingimustes. Samuti pidi igaüks oma kirve juurde kirjutama selle tegemise loo.
Distantsõppe tõttu ei jõudnud kõik oma kirvest konkursi tähtajaks veebruari lõpus valmis, mõned ei soovinud seal osaleda.
Aron Lips kinnitas, et koolipoisid said kirvevarre tegemisega hästi hakkama: „Osade 5. klassi poiste jaoks oli see ülesanne natuke keeruline, aga see tähendas veidi rohkem juhendamist ja abistamist.“
Tema tegi samal ajal kaks kirvest, üks neist oli väike kirvemakett, teine suur kirves, mis tõi konkursi võidu. Heidi Salo sõnul jäi selle kirve puhul jäid disaineritest ja puukäsitöömeistritest žüriile silma, et tegija oli näinud vaeva, teinud ka palju sepatööd.
Aron Lips sõnas, et konkursi võidukirve pea sai ta Aruküla kooli direktorilt Avo Mölsilt, kes pakkunud seda kordategemiseks juba mitu aastat tagasi: „Vaatasin siis, et see on liiga suur töö, kirvesilm oli täiesti katki, ei raatsinud ette võtta. Kuna nüüd tuli konkurss, meenus see kirves ja küsisin Avolt seda korda teha. Oli olnud eesti-aegne väga hea lõhkumiskirves, Soomest toodud. Kuna oli väga katki, pidin ääsi peal kuumutama, sirgeks painutama, keevitama. Varre tegin tammepuust, peale lõikasin pääsukesed.“
Lisaks konkursi kahele peapreemiale saab Aruküla kool rohke osavõtu eest ka eripreemia – kirve teritamise koolituse Loodi mõisas Viljandimaal.
„Väga vahva, et üks õpetaja vaevub suurt seltskonda niisugusteks käsitöötundideks mobiliseerima. See oli Arukülas väga vinge ettevõtmine,“ kiitis Heidi Solo.
Eelmistel puutöökonkurssidel on võitjad välja kuulutatud kevadel tööde esimesel näitustel. Mullu lükkus Heimtali muuseumis avatud konkurss eriolukorra tõttu maikuusse ning tänavu jääb piirangute tõttu toimumata: „Kahjuks jääb selle tõttu ära ka meie traditsiooniline auhinnagala ning lähiajal tagastame konkursile esitatud tööd. Preemiaraha konkursi parimatele kannab Eesti Kultuurkapital nende pangaarvetele.“