Unustatud Kuusalu

1453

PEETER PAENURM

Neid mõtteid ajendas kirjutama 29. oktoobril Kuusalu lasteaias toimunud koosolek, kus arutati laululava kinnistu uut detailplaneeringut ja sinna valla hooldekodu ehitamise võimalust. Ma ei ole kinnistu vahetu naaber ega kuulu plaani tuliste vastaste hulka. Ei ole ka plaani vastaste vastu. Kuusalu on mu kodu ja vaatan siinseid arenguid pisut laiemalt. Kuid vahel tundub, et vallavõim on Kuusalu justkui unustanud.
Minu meelest on vallavalitsusel hooldekodu Kordejaani tamme alla kavandamisel asjalikud argumendid. On loomulik ja õige, et hooldekodu tuleb Kuusalu alevisse. Mõistan naabreid, kes usuvad, et laululavale saaks uue elu sisse puhuda ja hooldekodu ehitada kusagile mujale. Nähtavasti saab ka praegust plaani parandada ja hooldekodu alevisse ikkagi ehitada. Vallavalitsuse praegune plaan võiks minu meelest olla hea, kui hooldekodu rajamisel vaadatakse ja arendatakse Kuusalut terviklikumalt.
Praegu on nii, et Kuusalu lasteaeda pääseb autoga vaid mööda ühte kitsast Nõmme tänavat. Muide, läbi Rehatse küla! Kui Nõmme tänaval tekib mingi takistus, siis tegelikult lasteaeda ja tulevasse hooldekodusse autoga juurdepääs katkeb. Kuidas sel juhul pääseb lasteaia juurde näiteks kiirabi või tuletõrje? Imestan, mis viisil päästeamet sellist olukorda on seniajani lubanud. Omast kogemusest mäletan ka seda, kui totter oli last autoga lasteaeda sõidutades tulla suure kaarega läbi metsa siiasamasse alevi serva.
Hoolimata sellest, kas Kordejaanile hooldekodu tuleb või ei tule, on vaja sinna rajada uus autoga (loe: kiirabi ja tuletõrjeautoga) läbitav avalik tee. Loogiline oleks rajada uus tänav läbi vana tehase territooriumi. Tegelikult on kunagi sealt autoga läbi saanudki.
Tee saaks otsem ja viisakam, kui see läheks mööda tehase ja Tammeoru kinnistu piiri. Saan aru, et vallavalitsus on selles suunas ka kunagi tegutsenud, kuid suurt kinnistut omavad vanainimesed on nende maa servale tee ehitamise vastu. Ettevõtjad võiksid olla koostööaltimad. Korralik tänav parandaks ligipääsu territooriumil olevate firmade juurde ja tõstaks maa väärtust. See võiks ergutada ka korrastama tehase tagaõue (loe: likvideerima kasvavat prügimäge) ja laiendama seal ettevõtlust. Uus tänav võiks lühendada ka selle sama pere poeteed.
Leian, et hooldekodu detailplaneeringu arutelu on hea põhjus võtta Kuusalu alevi areng laiemalt teemaks. Küsimus ei ole ainult ühe uue tänava rajamises. Praegu on valla kahe suure naaberasula jõujooned jagatud diplomaatiliselt pooleks: võim on Kiius ja vaim on Kuusalus. Kool on kahe vahepeal. Osadel Eesti kaartidel on tähistatud ainult Kiiu, osadel Kuusalu. Tulemus on see, et Kuusalu vallal ei ole selget keskust.
On tore, et endist kolhoosikeskust arendatakse, kuid Kiiust ei saa ikkagi nii pea või mitte kunagi valla tõmbekeskust. Nähtavasti ei saa ka Kolgast ega Loksast suure omavalitsuse tõmbekeskust. Kuusalul   on   valla   keskuseks   olemisel suuremad eeldused. Kuusalu on ajaloolise kihelkonna keskus. Alevi hea asend maantee ääres võiks Kuusalu muuta Tallinna ja Rakvere vahel arvestatavaks asulaks.
Valla külade elu on praegu aktiivne ja külaseltsid on osanud nõuda endale vallavalitsuse tähelepanu ning toetust. Külade arendamine  on  õige  ja  hea.  Kuid  aktiivsed külad vajavad ka vallakeskust. Ja nähtavasti on siitkandi inimestele ikkagi parem see, et vallakeskus on Kuusalus, mitte Maardus või Tallinnas.