Raasiku vallavalitsus ootas 8. oktoobrist 1. detsembrini elanikelt ideid, märkusi ja tähelepanekuid Arukülla kavandatava keskväljaku kohta. Vallamaja-rahvamaja ümbruse maa-ala planeerimiseks on kavas läbi viia arhitektuurikonkurss.
Valla planeeringute spetsialisti Krista Erg-Scacchetti sõnul oli mõttenoppele vastajate hulgas nii inimesi, kes leidsid, et keskväljaku kavandamise asemel tuleks tegeleda millegi olulisemaga, kui ka neid, kes soovitasid, et tuleks tellida pigem kallim, kuid kvaliteetsem lahendus.
„Püstitatud küsimusele vastasid 17 inimest. Ideid, mida nad esitasid, oli palju rohkem ja need olid väga sisukad. Eriti tore on, et suurem osa väljapakutust on teoreetiliselt täiesti võimalik ellu viia. Ettepanekutes pöörati tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele ja sooviti piirkonna igapäevast kasutamist parandada. Kuid rõhutati ka aspekte, mis nii-öelda teeksid hingele pai ja väljendaksid Aruküla identiteeti,“ lausus Krista Erg-Scacchetti.
Ta lisas, et mitmetes ettepanekutes kordusid mõtted võimaldada keskväljaku rajamisega kortermajade elanikele vaikust ja privaatsust, vajadus väikelastele sobiva mänguväljaku ning noortele ajaveetmiskoha järele, samuti leiti, et Aruküla südames tuleks muuta parkimise- ja liikluskorraldust, luua varjualune, erinevaid pinke ja muid istumiskohti, hoida ja mitmekesistada haljastust, tuua keskasulasse Aruküla sümbolina männid, rajada purskkaev või veesilm. Paljud vastajad olid seda meelt, et kivist ja betoonist keskväljaku tegemise asemel tuleks säilitada olemasolevaid haljasalasid.
Üks vastaja pakkus, et aleviku keskväljakul võiksid olla jääaegset Aruküla kujutavad miniatuursed rändrahnud, mida saab kasutada istumiskohtadena ja kus lapsed saaksid ronida. Teine idee oli, et aleviku südamesse võiks istutada Aruküla männiku sümboliseerimiseks mõned männid või teha väljakule suured „männikäbid“, millel lapsed saaksid turnida. Kuna Aruküla jaoks on olnud olulise tähtsusega raudtee, oli üks ettepanek kujutada raudteed jalgteena, mida ääristavad sümboolsed raudteerööpad ning astmed on justkui liiprid, millele võiks kirjutada Aruküla ajaloo tähtsündmusi või oluliste isikute nimesid.
Veel arvati, et väljakul võiks olla inspiratsiooniallikas ehk valgustatud, pimedas muutuvate värvidega veesilm tuntud kultuuritegelaste auks, kes on Aruküla männikust inspiratsiooni ammutanud. Allika juures võiks olla võimalik kuulata Arukülaga seotud olnud Jaan Krossi luulet, Veera Saare mälestusi ning Kustas Kikerpuu ja Rein Rannapi laule. Ühes ettepanekus pakuti kujundada keskväljakule miniatuurne Eesti Vabariigi algusaastate stiilis moodne aedlinn, aiapiirete ja mängumajadega, kus lapsed saavad mängida. Aruküla kolhoosiaegse ajajärgu meenutamiseks esitati idee tõsta esile rahvamaja, teha selle katusele vaateplatvorm, astmeliselt tõusvat katust kasutada istumis- ja ronimiskohtade planeerimisel. Aleviku keskel olev elektrijaam soovitati ümber kujundada rahvamajaga sobivaks või muuta väljaku keskel asuvaks paviljoniks või näituseruumiga kellatorniks, kuhu saaks ehitada ka vaateplatvormi.
Alevi südamesse sooviti veel raamatuvahetusnurka, vabaõhukunstigaleriid, fotode tegemise kohta, kõnniteid, kõlakoda, õuejõusaali, keskväljakule pinke, Aruküla jaoks oluliste inimeste auks tahvleid ning kuulutuste posti. Arvati ka, et asula keskele tuleb reserveerida ruum lasteaia juurdeehituseks, teha keskväljak vallamaja ette parkla asemele ja parkla viia maja taha, kavandada bussitasku nii, et bussi saab oodata keskväljakul aega veetes, teha bussipeatuse juurde Raasiku OTT jaoks varjualustega turuletid, kavandada varjualusega rattaparkla.
„Mida esitatud ettepanekutest kasutada saab, jääb arhitektide hinnata,“ sõnas planeeringute spetsialist.