Raasiku vallavolikogu võttis vastu valla kalmistute kasutamise eeskirja, mille alusel saab hakata sõlmima hauaplatside kasutamise lepinguid.
Keset Harju-Jaani kihelkonda, Raasiku alevikus kiriku juures asuvad kaks kalmistut, vana ja uus, mis on Raasiku valla, aga ka Anija ning osa Jõelähtme valla rahva matmispaik. „Kuna Anija vallas oma kalmistuid pole, siis olen kuulnud ütlust, et Raasikule ei tulda, vaid tuuakse,” lausus Raasiku valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall.
Ta lisas, et kuna Raasikul on ümbruskonna kalmistud, vanem 19. sajandi keskelt, uus kalmistu aastast 1929, otsustas muinsuskaitseamet korraldada just Raasiku rahvamajas kalmistuteemalise teabepäeva, mis toimus neljapäeval, 15. septembril. Keskkonnaspetsialist kutsus huvilisi kuulama, räägiti hauatähiste hooldamisest ja restaureerimisest ning uuest kalmistuseadusest.
2012. aasta alguses jõustus Eestis uus kalmistuseadus, kus on määratud, mida tuleb kohaliku omavalitsuse kalmistu kasutamise eeskirjaga sätestada. Omavalitsustel tuli hakata oma eeskirju kohandama ning Raasiku vallavolikogu võttis uue määruse vastu käesoleva aasta augustis teisel lugemisel. Võrreldes varasema, 2000. aastal vallas kehtestatud eeskirjaga, on uues muudetud hauaplatsi kasutusse andmise tingimusi ja korda ning hauaplatsi kasutamise tähtaja määramist ning selle pikendamise tingimusi ja korda.
Alari Kruusvall rääkis, et uues eeskirjas on täpsemalt lahti kirjutatud hauaplatsi valdaja ja kalmistu haldaja õigused ja kohustused, samuti saab uue eeskirja alusel hakata sõlmima hauaplatside kasutamise lepingud, kus kindlasti määratakse ka hooldamise kohustus.
Vastavalt eeskirjale on kalmistute haldaja Raasiku vallavalitsus, kes tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistu kasutamist, eraldab matmiskohad, korraldab jäätmevedu, kujundab kalmistut, peab kalmistute registrit, võtab arvele kasutajata matmiskohad.
Vallavalitsus sõlmib matmiskoha eraldamisel matjaga kasutuslepingu.
Vanale kalmistule geodeetiline mõõdistus
Raasiku vana ja uus kalmistu on liitunud veebipõhise kalmistute registriga Haudi, mis on tasuline internetilehekülg, andmete hoidmise eest tuleb maksta 50 eurot kuus, päringud on tasuta.
Alari Kruusvall sõnas, et Raasiku vallas on matmisandmete sisestamisega jõutud etappi, kus on võimalik hakata sõlmima matmiskoha kasutamise lepinguid: „Senisel matmiskoha kasutajal ehk isikul, kelle nimele on kalmistute registris või vastavas nimistus vormistatud matmiskoha kasutamise õigus, on kohustus esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist.”
Ta lisas, et Raasiku kalmistud liideti Haudiga mõni aasta tagasi: „Praeguseks on sisestatud kõik matmisandmed aastast 1951. Varasemast pole infot säilinud. Nüüd on vaja teha välitööd, et registris olevad andmed saaks kvartalite kaupa ka Haudi kaardil paika. Alustame Raasiku uuelt kalmistult, kuna seal on tehtud geodeetiline mõõdistus. Vanal kalmistul on mõõdistus plaanis lähiajal tellida.”
Raasiku kalmistute andmete eest Haudis vastutab kalmistuvaht Caius Soiela, kes on alates juuni keskpaigast vallavalitsuse töötaja. Varem osutas kalmistute haldamise teenust tema ettevõte Harju-Jaani Haljastuse OÜ.
Anijalt ja Jõelähtme võiksid toetada
Vallamajast on uuritud, mis tingimustel tunnistatakse plats hooldamata ja kasutajata hauaplatsiks. Vastavalt eeskirjale moodustab vallavalitsus hauaplatsi kontrollimiseks 3liikmelise komisjoni, mis vaatab platsi üle kahel korral: esmalt märgistatakse hooldamata hauaplats infosildiga. Vallavalitsus edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku hoiatuse, milles palutakse võtta ühendust kalmistu ühe kuu jooksul. Kui seda ei ole tehtud, edastatakse korduvhoiatus rahvastikuregistris olevale aadressile. Teine ülevaatus toimub vähemalt aasta pärast esimest ülevaatust. Siis kontrollitakse hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi kasutajata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta, ka see saadetakse hauaplatsi kasutajale ning avaldatakse ajalehes ametliku teatena. Kui kuu jooksul tagasisidet pole, loetakse kasutusleping lõppenuks. Samale hauakohale võib peale matta vähemalt 20 aastat pärast viimast matmist.
Keskkonnaspetsialisti sõnul on kalmistute hooldamiseks plaanis naabervaldadelt toetust küsida: „Anija valla inimesed maetakse arvatavasti valdavalt Raasikule, Jõelähtme vallas on kolm kalmistut ning ma pole kursis, palju sealt Raasikule maetakse. Varem oleme Anijalt ka toetust saanud.”
Volikogu istungil kerkis küsimus, mis saab kultuuri- ja haridustegelaste haudadest, mis on hooldamata – näiteks Aruküla mõisa omanike Baranoffide suguvõsa hauaplats. Alari Kruusvall märkis, et väide, nagu tähtsad hauaplatsid on hooldamata, ei vasta tõele: „Vanal kalmistul olevat Baranoffide hauaplatsi ja ka teisi raudristide ja -aiaga platse on kalmistuvaht kogu aeg hooldanud, toestanud, värvinud. Kindlasti on plaanis neid rohkem esile tõsta ja märgistada.”
Raasiku valla eelarves on kalmistute hooldamiseks käesoleval aastal16 000 eurot. Haudis on uuele kalmistule registreeritud 2113 maetut, vanale 2284.
