Raasiku vallas on kuu aja jooksul kaks korda koerad purenud lapsi.
Kolmapäeva, 2. detsembri päeval otsustasid kaks Aruküla kooli 1. klassi tüdrukut minna pärast koolipäeva jalutama. Enne seda oli neil plaan kummagi kodust läbi astuda, et ranitsad ära panna. Kui nad Tallinna maanteed mööda liikusid, hüppas ootamatult üle kõrge aia hundikoer ning kargas 7-aastase Angelina kallale.
„Seda nägi pealt õnneks üks poiss samast hoovist, kust koer lahti pääses. Ta tegutses kiirelt ja kutsus oma vanaisa välja, kes päästis tütre ära,“ rääkis pureda saanud tüdruku isa Yury Žhelobetskiy.
Tema tütre päästnud mees viis tüdruku tuppa ning teatas õnnetusest kohe vanematele. Koeralt pureda saanud tüdruk viidi Tallinnasse lastehaiglasse, kus talle tehti mitu õmblust ühele kõrvale ja pähe, lisaks jõudis koer vigastada tema selga, istmikku ning käsi ja jalgu. Koer, kes väikesele tüdrukule nii palju kannatusi põhjustas, hukati veel samal päeval.
Kõigest hoolimata ei ole Yury Žhelobetskiy koeraomanike peale vihane.
„Koer oli hoovis küll lahtiselt, kuid seal majas on mitu last ning kellelegi ei ole koer midagi halba teinud. Ja ümber maja on kõrge aed, umbes 1,8 meetrit, keegi ei osanud arvata, et koer sellest üle hüppab,“ ütles ta.
Koerarünnaku ohvriks langenud Angelina isa soovis oma tütre päästjaid hoopis tänada: „Jumal tänatud, et niigi läks. Tavaliselt ei tea lapsed, mida sellisel puhul teha, kuid selle pere poeg reageeris kiiresti – jooksis tuppa ja kutsus vanaisa õue. Ei taha mõeldagi, kuidas see asi muidu oleks lõppenud.“
Novembris ründasid Tõhelgi küla ühes talus neli suurt koera nelja-aastast tüdrukut, kelle ema oli seal abiks talutöödel. Ka see tüdruk vajas arstiabi.
Raasiku valla keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall ütles, et on mõlemast juhtumist kuulnud, kuid avaldust pole vallavalitsusele esitatud kummagi õnnetuse kohta. Ta soovitas seda kannatanud peredel siiski teha.
„Kasvõi selleks, et tulevikus taolisi õnnetusi vältida. Arukülas last purenud koeraga on tegelikult probleeme olnud juba aastaid. Ta oli möödakäijate vastu alati väga tige – jooksis aia sees inimesega kaasa, lõrises ning vahel hüppas nii kõrgele, et tekkis hirm, kas aed peab vastu või ei. See, et ta oli aias lahtiselt, ei olnud hea lahendus,“ rääkis vallaametnik.
Ta lisas, et hulkuvate koertega on viimasel ajal vähem muret, kuid selle asemel on probleeme just kurjade koertega, kes on pääsenud suletud territooriumilt välja: „Seetõttu peaks suur koer olema ka koduaias ketis, seda enam, kui aed teda väga ei takista.“
Väärteomenetleja Sergei Dõmša kinnitas, et tema poole pöörduti koerte-probleemiga viimati umbes kuu aega tagasi, mil ühe vallaelanikku unerahu häiris haukuv koer.
Vallaametnikud rõhutasid – kui inimestel on pretensioone mõne looma või tema omaniku suhtes, peaks pöörduma vallavalitsuse poole.
„Meil peab olema inimese avaldus või peame ise sattuma mõnele hulkuvale koerale peale, kuulujuttude põhjal me menetlust algatada ei saa,“ märkis Alari Kruusvall.