Raa­si­ku val­la Rät­la kü­la aja­lu­gu tal­le­ta­ti raa­ma­tus­se

Raa­ma­tust „Kõik teed vii­vad Rät­las­se“ saab tea­da ka, kui­das olid Raa­si­ku val­la väi­ke­se kü­la­ga seo­tud laul­ja GEORG OTS ja kir­ja­nik VLA­DI­MIR BEEK­MANN.

Üle­möö­du­nud nel­ja­päe­val, 25. juu­lil esit­le­ti Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­lis raa­ma­tut „Kõik teed vii­vad Rät­las­se“. Rät­la kü­la roh­kem kui 700aas­ta­se aja­loo pa­ni kir­ja Raa­si­ku val­la au­ko­da­nik Vai­no Napp, kel­lelt il­mu­nud paa­ri­küm­ne raa­ma­tu seas on mi­tu ko­du­kan­di kü­la­dest.

Rät­la-raa­ma­tu idee au­tor on kü­la­va­nem Õn­ne­la Met­saorg. Ta rää­kis, et kü­la esi­me­se aja­loo­se­mi­na­ri jaoks oli har­ras­tus­a­ja­loo­la­ne Val­do Praust ot­si­nud ar­hii­vi­dest Rät­la koh­ta vä­ga pal­ju põ­ne­vat in­fot, fo­to­sid ja kaar­te.

„Koos­ta­si­me nen­de põh­jal neli in­fos­ten­di, kuid nei­le mah­tus vä­he. Ka ko­du­le­helt ei pruu­gi in­fo ol­la kõi­gi­le kät­te­saa­dav ja ko­du­leht võib ka­du­da. See, mis on raa­ma­tus, on pü­siv,“ sel­gi­tas külavanem.

Tal ku­lus mi­tu aas­tat veen­mist, en­ne kui Vai­no Napp nõus­tus raa­ma­tu kir­ju­ta­mi­se­ga. Miks Pi­ka­ve­re, Pe­ri­la, Ki­vi­loo ja teis­te kü­la­de raa­ma­tu­te au­tor se­da Rät­la koh­ta te­ha ei taht­nud, põh­jen­das autor sel­le­ga, et ei tun­ne Rät­lat häs­ti.

„Aga mul oli kaks aas­tat ae­ga sel­le mõt­te­ga har­ju­da ja ju oli si­si­mas ka soov kir­ju­ta­da,“ sõ­nas Vai­no Napp, kes mul­lu ke­va­del, pä­rast pool päe­va Rät­la kü­las ja­lu­ta­mist an­dis nõu­so­le­ku raa­ma­tu koos­ta­mi­seks.

Ena­mas­ti on ta oma raa­ma­tuid kir­ju­ta­nud pik­ka­del pi­me­da­tel sü­gis- ja tal­veõh­tu­tel. Möö­du­nud su­vel käis Rät­las rin­gi ja ko­gus ma­ter­ja­li, au­gus­tis alus­tas kir­ju­ta­mist ja jõu­lu­deks oli kä­si­ki­ri val­mis. Raa­ma­tu trük­ki­mi­seks tu­li oo­da­ta ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi ke­vad­voo­ru – sealt sai Rät­la Kü­la­selts raa­ma­tu väl­jaand­mi­seks 2385 eu­rot toe­tust.

Ar­hii­vi­ma­ter­ja­lid ja ea­ka­te kü­lae­la­ni­ke mee­nu­tu­sed
„Kõik teed vii­vad Rät­las­se“ on üle­se­hi­tu­selt sar­na­ne Vai­no Na­pilt va­rem il­mu­nud raa­ma­tu­te­ga Pe­ri­la, Ki­vi­loo ja Pi­ka­ve­re kü­la­dest: „Hak­kan va­nast aja­loost pih­ta, an­nan üle­vaa­te piir­kon­nast 13. sa­jan­dil ning jõuan lõ­puks väl­ja tä­na­päe­va.“

Au­tor sõ­nas, et Rät­la aja­lu­gu on pä­ris pal­ju põi­mu­nud naa­ber­kü­la Pe­ri­la aja­loo­ga – kui Pe­ri­la, Ki­vi­loo ja Pi­ka­ve­re olid omaet­te mõi­sad, siis Rät­la oli val­da­valt Pe­ri­la kõr­val­mõis, neil oli pik­ka ae­ga sa­ma oma­nik, see­tõt­tu ka pal­ju ühist aja­lu­gu.

„Li­saks mõi­sa­le, mis on mu omaet­te hu­vi, kä­sit­len põh­ja­li­ku­malt Rät­las te­gut­se­nud tel­li­se­te­hast. Vä­ga olu­li­ne on ka, et Rät­last läks lä­bi Tal­linn-Tar­tu maan­tee ta­li­tee,“ lau­sus ta.

Autor kiitis, et suur abi raa­ma­tu koos­ta­mi­sel oli Val­do Praus­ti et­te­kan­ne­test Rät­la aja­loo­se­mi­na­ri­del: „Val­do Praust on kü­la va­ne­mat aja­lu­gu, eri­ti tee­de aja­lu­gu, vä­ga põh­ja­li­kult uu­ri­nud. Kuu­la­sin te­da kõrv kik­kis ja te­gin märk­meid. Sain ka­su­ta­da ka kü­la vä­lis­ten­di­de ma­ter­ja­le.“

Möö­du­nud sü­gi­sel kü­las­tas Vai­no Napp raa­ma­tu jaoks in­fot ko­gu­des Rät­la kü­la kol­me üle 90aas­tast ela­nik­ku: „Kõik nad olid vä­ga to­re­dad ja nen­de mee­nu­tu­sed vah­vad.“

Üks, kel­le mee­nu­tu­si saab raa­ma­tust lu­ge­da, on Rät­las sün­di­nud-kas­va­nud Il­se Roop, kes hil­jem elas Ki­vi­loos: „Kah­juks su­ri ta juu­li al­gu­ses ega saa­nud­ki raa­ma­tut nä­ha, kuid jõu­dis mul­le rää­ki­da la­he­daid lu­gu­sid oma lap­se­põl­vest.“

Tei­ne, kel­le mä­les­tu­si Vai­no Napp raa­ma­tus ka­su­tab, on Rät­la põ­li­se­la­nik Val­ve Pal­mi­puu: „Te­ma isa oli va­ba­dus­sõ­jas võit­le­mi­se eest saa­nud Rät­las­se ta­lu­ko­ha. Val­ve mä­le­tas sõ­da ja ka kuul­sat Pe­ri­la-Ki­vi­loo la­hin­gut. Ta oli siis 10aas­ta­ne, mee­nu­tas, kui­das ve­ne­la­sed ta­ga­ne­sid üle põl­lu Ki­vi­loost Pe­nin­gi poo­le ja saks­la­sed neid Pe­ri­la Ves­ki­mäelt tu­lis­ta­sid. Oli to­hu­tult lai­pu, ka nen­de õue­vä­ra­va ja ai­da ta­ga olid sur­nud sõ­du­rid. Õh­tu­pi­me­du­ses saa­tis ema Val­ve mi­da­gi keld­rist too­ma, kuid ta ei jul­ge­nud, sest keld­ri uk­se ees oli sur­nu. Ema öel­nud, et sur­nut po­le va­ja kar­ta, ela­vaid peab kart­ma.“

Kau­po Ploo­mi­puu, kes ja­gas sa­mu­ti raa­ma­tu jaoks oma mee­nu­tu­si, ei ole Rät­la põ­li­s­ela­nik, kuid võt­tis sealt nai­se, Val­ve Pal­mi­puu ühe õde­dest, ning os­tis ko­duks Rät­las tüh­ja­na seis­nud ma­ja.

Vai­no Napp: „Rät­las oli ju­ba mõi­sa ajal kuu­lus tel­li­se­vab­rik, mis töö­tas ka pä­rast mõi­sa­te lik­vi­dee­ri­mist eda­si. Ju­ba mõi­sa ajal vab­ri­kus meist­ri­na töö­ta­nud Alek­san­der Põld­man ehk Sass sai Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal, kui mõi­sad ja­ga­ti ta­lu­deks, tel­li­se­vab­ri­ku oma­le ja te­gi seal tel­lis­ki­ve eda­si. Sel­le me­he ta­lu Kau­po Ploo­mi­puu os­tis­ki. Te­ma ko­du juu­res on siia­ni tel­li­se­te­ha­se va­re­med. Kau­polt kuul­sin lu­gu­sid nii te­ha­se kui meist­ri koh­ta. Na­gu va­nas­ti ik­ka – meist­rid olid vä­ga tar­gad, sa­mas ka kruts­ki­me­hed. Ka Rät­la tel­li­se­meis­ter ole­vat tei­nud kõik­su­gu tük­ke. Va­nas eas val­mis­tas en­da jaoks sur­nu­kirs­tu, see oli tal pöö­nin­gul. Kol­hoo­sia­jal oli bri­ga­dir läi­nud Sas­si ot­si­ma, nai­ne üt­les, et mi­ne vaa­ta pöö­nin­gu­le. Bri­ga­dir oli pöö­nin­gu­le läi­nud ja nä­gi, et Sass on kirs­tus. Soo­jal su­vea­jal oli ta käi­nud kirs­tus ma­ga­mas.“

GEORG OTS noo­rukina Rät­las
Vai­no Napp kir­ju­tab raa­ma­tus ka ka­he tun­tud me­he seos­test Rät­la kü­la­ga. Üks neist on kir­ja­nik Vla­di­mir Beek­mann, kel­le juu­red ula­tu­vad Rät­las­se.

„Ka Pal­mi­puud kand­sid va­rem ni­me Beek­mann, nad olid kir­ja­ni­ku­ga lä­hi­su­gu­la­sed, kuid nen­de isa ees­tis­tas 1930nda­tel ni­me Pal­mi­puuks,“ kõ­ne­les Vai­no Napp.

Veel kuul­sam mees, laul­ja Georg Ots, su­vi­tas teis­me­li­se poi­si­na Rät­las isa onu­po­ja Jü­ri Ot­sa juu­res. Jü­ri Ots oli va­ba­dus­sõ­jas Ees­ti len­nu­väe ülem ja saa­nud sel­le eest Rät­las­se asun­dus­ta­lu. Vai­no Napp kuu­lis se­da, et kuu­lus laul­ja on ol­nud Rät­la kü­la­ga seo­tud, es­ma­kord­selt aas­taid ta­ga­si Pi­ka­ve­re koo­li õpi­las­telt, kui teh­ti ko­du­loo­li­si uu­ri­mis­töid: „Nüüd kin­ni­tas se­da ka Val­ve Pal­mi­puu. Ta mä­le­tas, kui­das noor Georg Ots sõi­tis kü­las ho­bu­se­ga ja ve­das su­gu­la­se ta­lu pii­ma Pe­ri­la mõi­sas asu­nud meie­reis­se. Ku­na vank­ris oli ruu­mi, võt­tis möö­da­min­nes ka nen­de ta­lu pii­ma vank­ri pea­le. Oli ol­nud suur ja tu­gev poiss, pii­ma­tün­nid len­da­sid viuh ja viuh vank­ris­se.“

Veel mä­le­ta­vad Rät­la va­ni­mad ela­ni­kud, et noo­re­le Georg Ot­sa­le meel­dis üks naab­ri­te põl­lul kas­va­nud puu, mil­le lad­vas käi­nud ta laul­mas.

Need lood olek­sid raa­ma­tust peaae­gu väl­ja jää­nud. Ke­va­del, kui Õn­ne­la Met­saorg Sõ­nu­mi­too­jas mai­nis, et Georg Ot­sal oli Rät­las su­gu­la­si, võt­tis te­ma­ga ühen­dust üks ku­na­gi­ne kü­la­ela­nik, kel­le ar­va­tes on see või­ma­tu ning laul­ja po­le Rät­las käi­nud. Kü­la­va­nem aru­tas Vai­no Na­pi­ga ja ku­na kir­ja­lik­ku tõen­dus­ma­ter­ja­li pol­nud, plaa­ni­ti Georg Ot­sa puu­du­tav pea­tükk va­he­tult en­ne raa­ma­tu trük­kimi­ne­kut väl­ja võt­ta.

„Ma ei saa­nud ra­hu ja hak­ka­sin ot­si­ma ning sain Ge­nist kin­ni­tust, et Jü­ri Ots oli Georg Ot­sa­le va­nao­nu poeg. Tal oli Rät­las asun­dus­ta­lu ja Georg Ots oli sel­lel ajal teis­me­li­ne,“ rää­kis Õn­ne­la Met­saorg.

Ta võt­tis ühen­dust ka Georg Ot­sa tüt­re Ma­riann Rand­maa­ga, kes üt­les, et Jü­ri Ot­sa ni­mi on tal­le tut­tav.

Õn­ne­la Met­saorg: „Ta ju­tus­tas, et laul­ja ar­mas­tas vä­ga oma va­nae­ma Ma­riat, kel­le haual käis mõ­tisk­le­mas ja mu­re­sid kurt­mas. Tü­tar saa­tis mul­le ka fo­to­sid, kus ta oli lap­se­na koos oma isa Georg Ot­sa­ga. Kut­su­sin Ma­riann Rand­maa ka raa­ma­tu­e­sit­lu­se­le, ta üt­les, et ei saa tul­la, kuid oli kut­se eest vä­ga tä­nu­lik. Lu­ba­sin tal­le meie raa­ma­tu saa­ta.“
Raa­ma­tu „Kõik teed vii­vad Rät­las­se“ trü­kiarv on 250. Hu­vi­li­sed saa­vad raa­ma­tut ala­tes sep­temb­rist Raa­si­ku val­la raa­ma­tu­ko­gu­dest lae­nu­ta­da või os­ta.