Eelmisel esmaspäeval, 30. novembril kinnitas MTÜ Harju Kalandusühisngu oma EKF-strateegia.
Kalandusvaldkonna toetuseks on Euroopa Liidus eraldi toetusmeede 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng”. Eesti riik on sätestanud selle raames toetuste andmise tingimused ja korra. Toetuste jaotamist reguleerib põllumajandusministeerium PRIA kaudu.
Nagu ka külaelu arengut toetava Leader-programmi puhul, tuleb moodustada tegevuspiirkonnad, koostada strateegia ja viia läbi projektikonkursid. PRIA rahastab projekte tagantjärele, kui need on ellu viidud ja rahakulutus üle kontrollitud.
Harju ühingus palju Kuusalu valla kalureid
Kalandustoetuste saamiseks kinnitas põllumajandusministeerium MTÜ Harju Kalandusühing omaette tegevuspiirkonnaks. Selle kalurid ja kalatöötlejad asutasid MTÜ juulis 2008. MTÜ hõlmab maakonna rannaäärseid omavalitsusi – Kuusalu, Jõelähtme, Padise, Keila, Harku vald ning Paldiski linn.
Liikmeid on MTÜs 65, neist ligi pooled Kuusalu vallast. Liikmeteks saavad olla juriidilised isikud – FIEdena tegutsevad rannakalurid, osaühingud, seltsid, teised MTÜd. Liikmeteks on astunud ka kõik viis vallavalitsust ning Paldiski linnavalitsus.
Juhatus on 6-liikmeline, sinna kuuluvad esindajad igast liikmes-omavalitsusest. Juhatuse esimees on OÜ Tapurla Kaluriühistu juht Kaido Vagiström Kuusalu vallast.
Arengustrateegia 2009-2013
Äsja kinnitatud strateegias on loetletud Harju kalanduspiirkonna viis eesmärki. Esiteks soovitakse, et maakonna väikesadamad ja lossimiskohad rahuldaksid kalurite ja teiste huvigruppide vajadusi. Et oleksid kaasaegsed tingimused kala- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks, tootearenduseks ja turustamiseks.
Rannakülad oleksid väärtuslikud elukeskkonnad ja atraktiivsed turismiobjektid. Neis oleks mitmekesine ettevõtlus, mis toetab kogukonna arengut. Viimase eesmärgina on kirjas soov, et kalanduspiirkonnas tegutsevad inimesed oleksid koolitatud ja tegusad.
Seoses sellega on kavas hakata projektitaotlusi vastu võtma viies tegevussuunas: kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine, kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine, kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine, tegevuste mitmekesistamine ning koolitustegevused.
MTÜ liikmete üldkoosolek otsustas 30. novembril, et juhatus kinnitab osakondade ettepanekute kohaselt projektitaotluste hindamiskomisjoni liikmed. Üldkoosolek kinnitab rahastamise neile projektidele, mille suurus ületab 1 miljoni krooni – juhatus esitab üldkoosolekule paremusjärjestuse.
Heakskiidetud projektid vaatab üle PRIA ja annab omapoolse kinnituse, kas sobib ELi toetuse saamiseks või mitte.
Aastani 2013 on Harju Kalandusühingul lootus saada 31,4 miljonit krooni. Kaido Vagiström ütles, et see summa võib kujuneda ka natuke suuremaks.
Toetuse taotleja omaosalus sõltub kavandatava tegevuse iseloomust ning võib olla 0-60 protsenti. Juhatuse esimehe sõnul loodetakse esimene projektivoor läbi viia juba uue aasta I kvartalis.
Reis Taani ja Rootsi
Oktoobris külastasid Harju Kalandusühingu 30 liiget koolitusreisil Taani ja Rootsi rannapiirkondi. Kuusalu vallast osalesid Kaido Vagiström, Hartvig Niiholm, Karli Lambot, Maila Velström, Andres Kiilström, Roland Bekiš, Mati Vagiström, Ants Matkur, Hando Vesilind, Sirje Pajula, Raido Vagiström ja Janner Braun.
Tutvuti kalapüügi korraldamisega, saagi säilitamise ja töötlemisega. Uuriti sealsete kalurite käsutuses olevat tehnikat, vaadati väikesadamaid ja kohtuti kolleegidega.
Harju Kalandusühingu kalandusekspert Andres Jagor kommenteeris, et Taanis oli Nyro saar ehk kalurite saar väga õpetlik näide. Seal elab püsivalt 45 inimest, aasta jooksul külastab saart 200 000 turisti. Saarel on 9 ühiskondlikku organisatsiooni, mis arendavad eri eluvaldkondi. Taanis kuuluvad kalasadamad omavalitsustele, seetõttu on neid kerge arendada ja rahastada.
Rootsis käidi ka toiduainete käitlemise seadmete tootja JBT Foortech tehases, tutvuti uute tehnoloogiatega.
Kõige huvitavam oli kohtumine Karlskronas elava rootsieestlase ja kaluri Jaan Kammiga, kes kõneles enda kogemustest ühistegevuses ning perefirmas.
Teel Rootsi oli laevas seminar, kus Harju rannakalurid arutasid MTÜ arengustrateegiat ja seda, milliseid tegevussuundi võiks rakendada.
