Etendusega tähistatakse laulutaadi koduvallas Gustav Ernesaksa 101. sünniaastapäeva.
Üks Ernesaksa Pereseltsi asutajatest, sugupuud uurinud koduloolane Olev Streff selgitas – ekslikult arvatakse, et Ernesaksa Pereselts on loodud maestro Gustav Ernesaksa elu ja tegevuse jäädvustamiseks.
„Nii see ei ole. Gustav Ernesaksaga on selts seotud nii palju, et tema on üks meie suure suguvõsa liige ning seltsi liikmete hulgas on ka tema järeltulijaid, näiteks lapselaps Pille Ernesaks, kelle näitus on praegu Raasiku rahvamajas,“ ütles ta.
Ligi kolme sajandi vanune suguvõsa
Ernesaksade suguseltsi ajalugu arvestatakse alates 1671. aastast mil Perilas Jaani Jüril sündis poeg Abram. 1726. aasta adrarevisjonis nimetatakse teda Hernesaksa Abramiks, mis on ametlikult 1835. aastal suguseltsile antud Ernesaksa nime esmamainimine. 
Olev Streff teab, et suguselts sai alguse Perilast: „Mitte sellest kohast, kus sündis Gustav Ernesaks – kuigi ka see koht oli kaua aega suguseltsi valduses, aga Silmsi külas asunud Aabrami talust, mis nõukogude-ajal hävines.“
Sugupuu uurija sõnul on nüüdseks Ernesaksade järeltulijad üle maailma laiali – näiteks ka Venemaal, Brasiilias, Austraalias, Ameerikas. Et oleks lihtsam neile ühiste ettevõtmiste korraldamine, loodi aasta tagasi, detsembris 2008, MTÜna pereselts. Selle asutajaid oli viis, praegu on liikmeid paarkümmend. Tänavu suvel, nädal aega enne üldlaulupidu, oli Pikaveres suguvõsa kokkutulek, kus osales umbes 260 inimest.
Suguvõsa kokkutulekul mängiti esmakordselt Olev Streffi kirjutatud näitemängu „Neli stseeni suguseltsi ajaloost“, mille lavastas Raul Kalep, mängisid suguvõsa liikmed.
„Sai uljalt lubatud ning mõned nädalad enne kokkutulekut pidin veksli lunastama,“ rääkis autor.
Stseenid on väga vanast ajast, suguvõsa algusaegadest – kuidas sai suguselts Ernesaksa nime, kuidas Rootsi-aegse kuberneri naine, krahvinna Torstensohn organiseeris Raasikul 1700ndatel eestikeelseid näidendeid jm. Kaudselt jõutakse välja suguvõsa kuulsaima liikme Gustav Ernesaksani – tema vanavanaema Krõõda unenäo kaudu, milles on tulevikuennustus selle kohta, mis juhtub saja aasta pärast.
Laulutaadi sünnipäeva tähistamiseks
Kuna 12. detsembril on Gustav Ernesaksa 101. sünniaastapäev, pakkus Ernesaksa Pereselts näitemängu Raasiku valla rahvamajades mängimiseks. Raasiku rahvamajas oli näitemäng kavandatud pühapäevaks, 6. detsembriks. Kuna üks peaosalistest haigestus, jäi tükk ära, seda näidati osaliselt vaid filmilindilt.
Küll aga on Raasiku rahvamajas aasta lõpuni avatud Gustav Ernesaksa lapselapse Pille Ernesaksa tööde näitus „Mälestuste mustrid“. Rahvamaja juhataja Helle Vaga kiitis, et näitus on väga huvitav – Otsa-koolis koorijuhtimise ja seejärel kunstiakadeemia lõpetanud Pille Ernesaks on maalidesse põiminud fotod oma suguvõsast.
„Pille Ernesaks on maestro keskmise poja Jüri tütar. Ta mäletab lapsepõlvest, et pereringis kutsuti Gustav Ernesaksa Eiaks. Näitus valmis aasta tagasi, kui tähistati laulutaadi 100. sünnipäeva ning siis oli see väljas Estonias. Tema sõnul oli ka Gustav Ernesaks väga hea joonistaja ning tuntud oma spordisaavutuste poolest, kuid armastus muusika vastu sai kõigest muust võitu,“ rääkis Helle Vaga.
Sel laupäeval, 12. detsembril mängib Ernesaksa Pereselts „Neli stseeni suguseltsi ajaloost“ Aruküla rahvamajas. Enne seda esineb Keila linnaorkester, ning paari lauluga Aruküla segakoor.
