Laupäeval, 5. oktoobril õnnistas metropoliit püha veega seni veel varemetes kiriku.
„Paar nädalat tagasi käis metropoliit siin vaatamas. Ütles, et asi edeneb ja arvas, et võiks anda veel ühe tõuke, et taastamistööd paremini läheksid,“ ütles Aruküla vene kiriku taastamise algataja Yury Žhelobetskiy.
Jumalateenistus
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku pea metropoliit Stefanos, kes allub Konstantinoopoli patriarhile, ja preester isa Aleksander (Aivar Sarapik) pidasid kirikuvaremete vahel lühikese jumalateenistuse. Seejärel piserdas metropoliit püha veega üle varemetes kiriku sisemuse ning õnnistamistseremoonial osalenud inimeste saatel tegi ringi ümber kiriku ja kastis ka varemed väljastpoolt püha veega.
Pärast jumalateenistust tänas metropoliit kiriku taastamise algatajaid ning kõiki kohaletulnuid. Ta avaldas lootust, et Aruküla õigeusu kirik saab varsti valmis ja seal on võimalik hakata jumalat teenima.
Välja oli pandud MTÜ Aruküla Vene Õigeusu Kiriku Taastamise Ühing korjanduskast, kuhu oodati annetusi kiriku taastamiseks. Ka metropoliit tegi sinna oma rahalise annetuse.
Vene kiriku õnnistamisel osalesid õigeusu kiriku liikmed Arukülast ja Tallinnast, Raasiku vallavanem Andre Sepp, kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre, vallavolikogu liige Valdur Peegel ja teised.
Isa Aleksander märkis enne äraminekut, et hakkaks Arukülas kohe jumalateenistusi pidama, kui vaid kirikule katuse peale saaks.
Taastamistööd on alanud
Koos Jelena Perepjolkinaga Aruküla vene kiriku taastamiseks MTÜ asutanud Yury Žhelobetskiy rääkis Sõnumitoojale paar kuud tagasi, et kohe on varemete juures algamas taastamistööd. Arhiivist saadud eskiisjooniste järgi telliti arhitekt Ants Rajandolt projekt ning Raasiku vallavalitsus andis kiriku jaoks ehitusloa. Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid hindasid tasuta ära varemete seisukorra – selgus, et 85 protsenti müüridest on heas korras.
Et kiriku taastamiseks raha saada, korraldati kevadel Tallinnas heategevuskontsert ja kirjutati projekt kohaliku omaalgatuse programmi. Raha eraldati ka Raasiku vallaeelarvest ning kokku oli taastamistööde alustamiseks ligi 50 000 krooni.
Nüüdseks on raha otsas. Yury Žhelobetskiy kinnitas, et selle eest sai päris palju tehtud – Valkla lähedalt karjäärist ostetud kolme alusetäie kividega laoti uuesti kiriku 11 võlvakent, osaliselt ka seinu.
„Kõike oleme ise teinud, abiks on olnud mõned vabatahtlikud ning sugulased, minu vend ja pojad,“ sõnas ta.
Et ehitustööd saaksid jätkuda, on kavas veel raha taotleda. Kohaliku omaalgatuse programmi sügisvooru projekti kirjutada ei jõutud: „Minu viga. Olin siin töödega nii ametis, et paberite vormistamisega jäin hiljaks. Aga õnneks on veel kohti, kust raha saab küsida.“
Praegu on Yury Žhelobetskiy hinnangul kõige tähtsam vähemalt taastatud kohad katta, et niiskus ja vihmavesi ei imbuks seintesse ning talvel jäätudes ei hakkaks neid murendama. Veel parem oleks, kui saaks ajutise katuse kogu kirikule.
Kiriku taastamise algataja avaldas lootust, et nüüd, kui metropoliit on ettevõtmisele oma õnnistuse andnud, hakkab see veel paremini sujuma. Yury Žhelobetskiy ja Jelena Perepjolkina ootavad mittetulundusühingusse meelsasti uusi liikmeid. Oodatud on ka kõik annetused kiriku taastamise heaks. MTÜ Aruküla Vene Õigeusu Kiriku Taastamise Ühing arvelduskonto number on 221032817451.
Õigeusu kogudused tegutsesid Eestis ristiusustamise algaegadest. Näiteks suur osa Kagu-Eesti elanikest (setud) on traditsiooniliselt õigeusu kirikute liikmed. Pärast Vene keisririigi lagunemist 1917. aastal andis Moskva patriarh Eesti õigeusu kogudustele autonoomia. Eesti õigeusklikud moodustasid Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku (EAÕK), mis siirdus 1923. aastal Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdiktsiooni alla.
1941. aastal muutsid Moskva võimud Eesti õigeusukiriku siinsete vaimulike tegevuse paremaks kontrollimiseks Vene Õigeusu Kiriku piiskopkonnaks. Konstantinoopolile allunud EAÕK säilitas Nõukogude võimu perioodil järjepidevuse eksiilis.
1993. aastal taastas Eesti Apostliku Õigeusu Kirik oma tegevuse järjepidevuse Eestis – enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse.
Seoses Eestis tegutseva õigeusu kiriku jagunemisega Eesti Apostliku Õigeusu Kirikuks ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikuks on aastast 2000 ametis kaks Tallinna ja kogu Eesti metropoliiti – Stefanos, kes allub Konstantinoopolile ja Kornelius, kes allub Moskvale. Metropoliit Stefanos on Tallinna ja kogu Eesti metropoliit 1999. aastast.
