Arukülas arutati Raasiku valla arengusuundasid 10 aastaks

3242

Arengukava avalik väljapanek ja arutelud rahvale on plaanis septembri lõpus.


KRISTJAN TIIK, IVAR VILBERG, AIVAR SUURSAAR, ARDO NIINRE ja AARE ETS.

Kolmapäeval, 17. augustil oli Raasiku vallamajas 2011-2021 aastate arengukava seminar. Vallavalitsuse ametnikud, volikoguliikmed, allasutuste juhid ning huvilised said kokku teist korda, et jätkata arengukava põhipunktide paikapanemist. Esimene seminar oli juuni alguses.

Vallavanem Aare Ets rääkis, et vallavalitsus tahab arengukava augusti lõpuks üle anda volikogu komisjonidele, kes hakkavad seda täiendama. Arengukava esimene lugemine võiks olla septembri volikoguistungil, seejärel tuleb avalik väljapanek, mille jooksul saab esitada kirjalikke ettepanekuid.

„Septembri lõpus või oktoobri alguses tulevad vähemalt kolmes kohas, ilmselt Arukülas, Pikaveres ja Raasikul, õhtusel ajal avalikud arut­elud ning oktoobri volikoguistung võiks olla koht, kus saab Raasiku valla uus arengukava vastu võetud,“ ütles vallavanem.

On vaja tihendada ühistransporti
Seminaril osalesid Harju maavanem Ülle Rajasalu ning naaberomavalitsuste juhid.

Ülle Rajasalu tutvustas Harjumaa arengudokumente ning tõi välja Raasiku valla kitsaskohad – vaja on lasteaedade ruume, eakate päevakodu, kaasajastada koolisüsteemi, tihendada ühistransporti.

„Valmimisel on teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“. Raasiku vallal tasuks kaaluda raudteejaamadega seotud „Pargi ja sõida“ süsteemi, et inimesed pargiks auto ning liiguks rongiga edasi.“

Kõige tähtsam on maavanema sõnul leida oma kuvand, sõnastada see ning teha koostööd kogukonnaga: „Rahvas on see, keda teenima peame. Nad tuleb saada kaasa rääkima, luua olukord, kus ei taheta vallast ära minna.“

Aruaru ja Sambu võiksid Raasiku vallaga liituda
Anija vallavanem Tiit Tammaru ütles, et tuleb läbi mõelda, mida arengukavasse kirjutada: „Öeldakse, et kirjutage sisse võimalikult palju arendus, kui avaneb võimalus, siis saab raha taotleda. Samas ei tohiks seaduse järgi selliseid õhumulle kirjutada. Kui avanebki võimalus ja pole arengukavas, mõtled pärast, et kui oleks sisse kirjutanud, oleks valda toetust saanud.“

Ta rääkis, et soove tuleb täita mõistlikult: „Iga küla tahab spordihoonet, seltsimaja, hipodroomi. Soove on rohkem, kui saab täita, tuleb aga ära jaotada. Ujulatega on olukord, kus Kehrast 30 kilomeetri raadiuses on 3 ujulat.“

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnas, et ka Loo aleviku ujulaga spordihoone elab peost suhu – miljon krooni peab vald dotatsiooni maksma, sama palju teenib kompleks ise.

„Raasiku vallaga on suurem side hariduses. Osa meie valla lapsi käivad teie koolides. Haljava ja mitme küla tõmbekeskus on teie pool,“ ütles Jõelähtme vallavanem.

Ta arvas, et Raasiku vald peaks mõtlema sellele, mida toob kaasa Jägala sõjaväe­linnaku rekonstrueerimine: „Järgmise aasta alguses võib juba ehituseks minna. Jägala sõjaväelinnakusse tuleb 1000 ajateenijat ja 1000 elukutselist sõjaväelast. Sinna ehita­tak­se ainult kasarmud, ka elukutseliste kasarm, kus saab olla aktiivsemal perioodil, muidu ööbivad nad kodus. Alguses elavad Tallinnas, eeldame, et ajapikku kolivad Jõelähtme valda. See on ka Raasiku valla mõtlemiskoht. Kaitseministeeriumi esindajad on öelnud, et üüripinnad peaksid olema jalgrattatee kaugusel.“

Raasiku endine vallavanem Andre Sepp uuris piiride muutmise kohta, see on olnud varasematel aastatel aktuaalne teema. Kas Jõelähtme vald võtaks arutlusele Aruaru, Sambu, Haljava ja teiste piirnevate külade liitumise Raasiku vallaga: „Raasiku vald vajab arenedes rahvast koolidesse ja lasteaedadesse, mõistagi on teil soov rahvast hoida. Kas saaksime täna arendada mõtet liitumisettepanekuks?“

Andrus Umboja arvas, et seda võib arutada, kuid peaks olema külade enda soov.

Kose vallavanem Vello Jõgisoo tutvustas plaani rekonstrueerida endine Kose teeninduskool: „Tahame teha Lõuna-Harju tugeva hariduskeskuse ning ka täiskasvanu õppe. Kel on kool pooleli jäänud, saab jätkata Kose gümnaasiumis.“

Pärast sõnavõtte tegi Raasiku valla pearaamatupidaja Triin Türnpuu kokkuvõtte rahvaküsitlusest ning finantsjuht Silvi Raud eelarvestrateegiast, mis koostatakse nelja eeloleva aasta kohta. Teiste arvude seas tõi Silvi Raud välja töötute hulga Raasiku vallas: 2007. aastal oli neid 18, 2009. aastal 206 ja tänavu 106. Ta ütles, et personalikulud vähenesid seoses majanduslangusega 12 protsenti, need loodetakse endisele tasemele saada 3-4 aasta jooksul.

Luua psühholoogi ja aedniku ametikohad
Seminaril jätkus töö viies rühmas, täiendati juunis paika pandud mõtteid. Pärast arut­elusid tegid rühmajuhid kokkuvõtted. Täpsemalt pannakse tulemused kirja lähinädalatel, kuid välja toodi põhipunktid, mis jäid arutlustes kõlama.

Hariduse valdkonna arut­elu juhtis Ardo Niinre. Kohal olid haridusasutuste juhid ning mõned Aruküla Vaba Waldorfkooli lapsevanemad. Juuni ja möödunud nädala seminaridel leiti, et lasteaedadesse tuleb luua veel rühmaruume, ehitada valmis Aruküla lasteaias metoodikakabinet ja saal, panna õuealale asfaltkate, luua valda psühholoogi ametikoht, otsida võimalusi waldorfkooli klassiruumide paigutamiseks endisesse meierei hoonesse või mujale, renoveerida Arukülas mõis ja põhikoolis staadion, Raasiku põhikool. Vahetada Raasiku rahvamajas uksed, analüüsida sporditegevust jne.

Tehnilise infrastruktuuri rühma juhtinud Kaupo Reede tõi välja, et elamu- ja kommunaalmajanduses ei peaks vald edaspidi endale elamispindu juurde ostma ega ehitama, pigem üürima vastavalt vajadusele. Veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta tuleb paika panna valla seaduslikud kohustused ja mida vald tahab vabatahtlikult võtta. Tegelema peab liigvee probleemiga.

Arutati veel, et oluline on energiasääst, tuleb teha energiaaudit kõikidele valla omandis hoonetele. Vaja on koostööd ja infovahetust politsei ning päästeteenistusega, et uurida, millised on ettenähtud vabatahtlikud tööd, propageerida vabatahtlike organisatsioonide tegutsemist vallas. Tähtsaks peeti ka rajada kergliiklus- ja kõnniteid.

Maakasutuse, planeerimise ja keskkonna töörühma juhtis Anne Varbla. Eelmisel seminaril leiti, et on vaja taastada vallasisene Kauni Kodu konkurss, luua tingimused jäätmete sorteeritud kogumiseks, likvideerida omavolilised prügilad, korrastada raudteeäärsed alad ning istutada Raasikule müra vähendamiseks müratõkkehekke jne.

Nüüd lisati vajadus luua aedniku ametikoht, taastada heakord mõisaparkides, koostada kalmisturegister, tegeleda hulkuvate koerte ja kasside ning liigveeprobleemidega.

„Eelmises arengukavas oli peaaegu igas punktis kirjas, et levitada infot infovoldikutega. Meie ei pea seda mõttekaks, parem kasutada selleks veebilehte ja ajalehte, kuna info on pidevas muutumises,“ sõnas Anne Varbla.

Anu Nõlve ja Liivi Puumets olid sotsiaalhoolekande ja tervishoiu teemalise arutluse eesotsas. Ka seal arvati, et vaja oleks luua psühholoogi ametikoht – praegu ostetakse kolme kooli õpilaste ja perede nõustamiseks terapeuditeenust, kuid see on kallis. Vallas puudub tugiisik ning eakatele päevahoid.
Vajadus on perearsti teise nimistu taotlemiseks, sellega juba tegeletakse. Plaan on kolida perekeskus lasteaiaruumidest mujale.

Aare Ets rääkis koostöö, ressursside ja valitsemise arut­elul toiminust. Ta tõi välja põhiseisukohad: edendada koostööd huvigruppide (külade, ettevõtjate, naaberomavalitsuste) vahel, teha küsitlus naabervaldadesse jäävate külade osas, kas tahavad Raasiku vallaga liituda. Panustada erinevate ühenduste töösse– et edeneks 3. sektor, oleks küladeühendused ning igal külal oma külavanem. Uurida, kas on mõttekas rajada kaugtöökeskust valda. Tuleks üle vaadata vallavarad – kas kõik on valitsemiseks vajalikud või mitte ning tegeleda turunduse ja mainekampaaniaga, et registreeritaks Raasiku valda.