MTÜ Ettevõtlik Loksa asutanud LENNART MÄNGLI, olete Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna koordinaator. Loksaga seostus Te nimi avalikkuse ees augustis, kui kirjutasite me lehes kohalikust jäätmeveost. Kas Loksale tõi Teid tegutsema soov kandideerida linnavolikogusse?
„Tunnen juba aastaid Oleg Goginit, oleme temaga ühes erakonnas. Ta on hoidnud mind Loksa probleemidega kursis. Loksa on armas väikelinn, eriti meeldib mulle rand. Olen varem käinud Võsul ja Käsmus, Loksa rand on ju palju ilusam, kuigi seda teatakse vähem. Loksa inimesed on sõbralikud ja avatud.
Viimastel aastatel olen palju oma suvisest ajast veetnud Loksal, seetõttu on loomulik, et ei jää märkamata Loksa elu valupunktid, millest suurim on asjatundmatu linnavalitsus.
On olnud üksjagu õhtuid, kui oleme Oleg Goginiga malelaua taga arutanud Loksa linna asju. Kui ta tegi mulle ettepaneku kandideerida Loksa linnavolikogusse, võtsin paar nädalat mõtlemisaega ja andsin nõusoleku. Et saaksin kandideerida, registreerisin end Loksa linna elanikuks Oleg Goginile kuuluvasse majja.”
Ja MTÜ asutasite koos Oleg Goginiga samuti seoses valimistega?
„Minu meelest ei ole meil kellelgi siin Eestis võimalik oma tulevikku ja elu rahus kavandada, kui me ei tee omalt poolt samme venekeelse elanikkonna kaasamiseks ja suhtlemise ning teineteisemõistmise arendamiseks. Just neid eesmärke kannab esmaselt ka MTÜ Ettevõtlik Loksa.
Kui laevatehas on pankrotistumas, siis ei piisa sellest, et tööst ilma jäänud inimesed saavad paaril päeval nädalas linnavalitsuse juures end töötuks registreerida. Need inimesed vajavad esmalt keeleõpet, et saaks võimalikuks täiendkoolitus ja ümberspetsialiseerumine. Kuna ainult keeleõppest ei piisa, on meil lähiajal plaanis alustada ka ettevõtluskoolitusega. Olen veendunud, et Loksa arengu võti seisneb inimeste teadmiste ja oskuste arendamises.”
MTÜ alustas eesti keele tasuta kursustega paar nädalat tagasi. Kui palju rahvast keelt õppima tuli?
„Huvi on suur, kirja on end pannud üle 60 inimese, neist on moodustatud neli õpperühma. Aga liituda tahtjaid on veel.
Grupid on jaotatud keeleoskuse järgi, igasse 15 õppijat. Üllatav oli see, et päris algajate rühmas on ka inimesi, kelle koolitust tuleb alustada ladina tähestiku õpetamisest – ehkki nad on üles kasvanud ja koolis käinud Loksal.
Edasijõudnumate rühmas õppijad saavad eesti kõnekeelest hästi aru, kuid pole kogemust eesti keeles rääkida, sest kogu nende suhtlusringkond on venekeelne. Nendest veidi tagasihoidlikumate oskustega rühmas alustanud on omandanud eesti keeles igapäevase asjaajamise sõnavara, aga palju on veel juurde õppida.”
Kes keelekoolitust rahastab, kas MTÜ on leidnud toetust mõnest fondist või tasub sotside erakond?
„Õpetab minu ämm Vaike Suur, kes on eluaegne pedagoog. Teeb seda tasuta, toon ta autoga pühapäeviti hommikul Tallinnast Loksale ja õhtul viin tagasi. See on meie pere panus valimiste-eelsel ajal.
Koolitus on tsükliline. Esimene koosneb kümnest 1,5-tunnisest õppekorrast. Kui need läbi saavad, vaatame, kuidas ollakse rahul ja kas on vaja teist õpetajat juurde.
Meil oli plaan, et viime keeleõppijad ka kodakondsuseksamini, kuid selgub, et enamikku kursustele tulnutest Eesti kodakondsus ei huvita, nad soovivad olla konkurentsivõimelisemad, et saada tööturul paremini hakkama.”
Olete algatanud veel Loksal allkirjade kogumise seoses jäätmeveoga. Mida soovite muuta ja miks?
„Allkirju on praegu 40. Kogume neid rahvaalgatuslikule eelnõule, mis on plaanis anda sel või järgmisel nädalal üle linnavolikogule. Loksa volikogu tunnistas veebruaris 2008 kehtetuks kaks aastat varem vastu võetud määruse, mille kohaselt oli väikeelamute omanikel õigus tühjendada jäätmemahuteid vastavalt vajadusele. Selle asemel kohustati neid tühjendama jäätmemahuteid vähemalt üks kord kahe kuu jooksul. Soovime, et seda nõuet muudetaks, tühjendamissagedus oleks vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Kui toimub jäätmete kompostimine või keegi ei ela väikeelamus, oleks tühjendamissagedus vastavalt vajadusele. Tahame kehtestada korda, mis vastaks elanike, mitte kitsalt prügiveofirma ja nende lobistide huvidele.”
Internetist leiab Teie kohta infot seoses Rahvusmeeskooriga, aga ka EELK Usuteaduste Instituudiga.
„Olen alates 2004. aastast Eesti Rahvusmeeskoori laulja I tenori häälerühmas. Laulmine on see pool minu tegemistest, mis peab jääma. Olen lõpetanud Tartu Heino Elleri muusikakooli koorijuhtimise erialal. Kõrghariduse omandasin EELK Usuteaduste Instituudis. Olen mõne aasta õppinud ka Tallinna Muusikaakadeemias orelit ja koorijuhtimist. Endast veel niipalju, et olen lahutatud, mul on kaks tütart.”
