Aruküla perekeskus sai köögi

3203
Suure osa Aruküla perekeskuse Männikäbi remondist tegi perenaine INGRID TEINO ise.

Perekeskust Männikäbi hoiavad töös vabatahtlikud.

„Viimasel ajal on kogu aur läinud remondi peale, uusi projekte ei ole seetõttu eriti palju teha saanud,“ räägib Aruküla perekeskuse rajaja, Raasiku valla lastekaitsespetsialist Anu Nõlve.

Aasta jooksul on saanud uue ilme suurem osa Aruküla perekeskuse ruumidest, mis asuvad ambulatooriumiga sama katuse all. Köögis on tehtud remont, seinad krohvitud ja värvitud, põrandakate vahetatud. Ruumi on toodud vesi, pliit, kapid ja nende peale töötasapind. Vahetamist vajavad veel vaid vanad valgustid.

Õppeklassis, mis oli remonditud juba varem, krohvis keskuse perenaine Ingrid Teino ära nurga, millelt oli värv maas, ja lisas lõbusaid detaile nagu trollidega tapeediribad. Kui ruumis tegutseb beebikool, pannakse klassi põrandale vaibad. Uuendamist ootab veel taaskasutuskeskuse ruum, kuhu peaks tulema parem valgustus. Samuti oleks tegijate sõnul vaja dušinurka, sest ruumides tehakse ka trenni.

Sellest hooajast tegutsevad kõik keskuse töötajad vabatahtlikena. Varem palgaline Ingrid Teino naases infosekretäri ametikohale ning on nüüd perekeskuses samuti vabatahtlik.

„Anname endast parima, et inimesed siin ikka edasi käiks. Tegelikult oli perenaise ametikoht vajalik, sest on hoopis teine asi, kui keegi tulijaid vastu võtab ja hiljem ära saadab. Nüüd peab iga tegevusgrupp, kes majja tuleb, tegema ise vajalikud ettevalmistused,“ ütleb ta.

Anu Nõlve: „Sageli ei julge lapsevanemad tulla ja oma probleemist rääkida, ehkki mõnikord võib see olla kergesti lahendatav. Perekeskus loodi 2009. aastal, et inimesed saaksid üksteisega rääkida ja ehk niiviisi leida oma muredele lahenduse, alati ei ole selleks tingimata vaja sotsiaaltöötaja sekkumist.“

Praegustesse ruumidesse kolis keskus 2011. aastal, enne oldi Aruküla lasteaias. Uue asukoha valikuga on tegijad väga rahul.

„Emadel, kes lastega keskusesse tulevad, on võimalus minna läbi keskuse ruumide otse raamatukokku, käia seal internetis või võtta ajakiri ja seda siin lugeda. Lapsed saavad samal ajal meie juures mängida,“ räägib Ingrid Teino.

Anu Nõlve lisab, et kuna ruumidesse pääseb ka läbi raamatukogu, on see hea võimalus käia taaskasutuskeskuses nii, et keegi ei tea: „Kõik ei taha näidata, et siit asju võtavad. Kui inimene tuleb raamatukokku, siis on see kuidagi varjatum ja neutraalsem võimalus.“

Taaskasutuskeskus on naiste sõnul väga populaarne. Riideid tuuakse ja viiakse. Neid ei võeta ainult kandmiseks, vaid ka materjaliks kooli tööõpetuse tundidesse, Vildivillasse või vaipade kudumiseks.

Kui suure remondi ajal uusi projekte juurde ei tulnud, siis nüüd on plaanis tuua perekeskusesse ka uued tegevused.

„Kunagi, kui perekeskus asus lasteaia ruumides, tegime seal muinasjututuba lastele, kes pärit natuke probleemsematest peredest. Toas loeti ette muinasjutte ja pärast lapsed joonistasid või tegid midagi muud seoses selle teemaga.  Tegelikult alustasime muinasjututoaga koostöös Aruküla raamatukoguga juba enne perekeskuse loomist. Nüüd tahaks muinasjututoa uuesti ellu äratada, aga seekord nädala lõpus ja kõikidele lähiümbruse lastele, ka neile, kelle vanemad on nädala sees tööl. See oleks rohkem perepäev,“ tutvustab Anu Nõlve.

Ta lisas, et perekeskuse suund on varasemaga võrreldes muutunud. Kui 2009. aastal alustati, olid sihtgrupis pered, kes vajasid lastekaitse abi. Nüüd on uuemad tegevused suunatud kõikidele lapsevanematele, kes tahavad oma last lähemalt tundma õppida, sest muutuvas maailmas, kus lapsel tekib oma „mina“, võib vanematel oma lapse mõistmine raskeks muutuda.

KÜSKi kirjutatud projekti abiga ning koostöös MTÜ Perede ja laste nõuandekeskusega hakkab koos käima loovteraapia grupp eelkooliealistele lastele ja nende vanematele, eelmisel aastal olid kaasatud algklassi-ealised lapsed koos vanemaga. Perekeskuses tegutseb mitu joogagruppi. Uus on perering, kus pered saavad omavahel arutada kõikvõimalikke maailmaasju.

Keskuse tegijad arvavad, et tulevikus võiks nende ruumides olla ka pilatese grupp ning isa-poja õhtud. Vanematele peaks pakkuma esmaabi koolitust ning huvi on tuntud ka paarisuhte koolituste vastu, neist viimasele on Leader-grupi toetus ka olemas. Võimaluse korral võiks hankida ka tehnika, et saaks lastele näidata videoid ning keskuses lihtsalt aega veeta.

Ingrid Teino sõnul osaleb perekeskuse tegevustes aktiivselt umbes 50-60 inimest; „Usun, et nõudlus oleks veel suurem, kui me oma tegevust reklaamiks, aga ei ole sellega siiani kuigi palju tegelenud. Kasusaajate ring, eriti arvestades taaskasutuskeskust, on oluliselt laiem kui ainult ringides käivad inimesed, kindlasti nende perekonnad ja võibolla ka sõbrad-tuttavad.“