Politseil on materjalid, mis tõestavad Arukülas mitu päeva õues lamanud invaliidi seisundit.
Ülemöödunud nädalal, 24. juulil ilmus Sõnumitoojas lugu invaliidist, kes jäi Arukülas neljaks päevaks tee äärde lamama. Selle põhjal avaldati mitmes meediaväljaandes omapoolsete täiendustega versioone. Üles kerkisid küsimused, kas Sõnumitoojas avaldatud info ning Raasiku vallavalitsuse, eelkõige sotsiaaltöötajate tegevus olid õiged.
Raasiku valla piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg ütleb, et invaliidiga juhtunut on Sõnumitoojas kirjeldatud õigesti – seda kinnitavad politseipatrulli koostatud raport ja kohapeal tehtud fotod. Reede, 12. juuli õhtul teatas üks Aruküla elanik politseisse, et Põllu tänava ääres lamab neljandat päeva mees. Tegu oli proteese kandva invaliidiga, kelle keha katsid vaglad.
Piirkonnapolitseinik sai leitud invaliidist teada kohaleläinud politseipatrullilt ning helistas esmalt Raasiku valla sotsiaalvaldkonna juhile Liivi Puumetsale. Kuna temaga ei õnnestunud ühendust saada, helistas Karin Möllitsale, kes on valla sotsiaaltööspetsialist toetuste valdkonnas, hooldusküsimused ei kuulu otseselt tema pädevusse, kuid kõne peale läks kohale.
Sotsiaaltööspetsialist Karin Möllits kirjeldab: „Käisin reede, 12. juuli õhtul invaliidi kodus, kuhu ta oli selleks ajaks juba viidud, transportida oli aidanud kohalik elanik oma autoga. Samas majas elab tema vend, kellega ka suhtlesin. Invaliid ei pruugi seda oma seisundi tõttu mäletada, kuid politseipatrull ja konstaabel võivad kinnitada, et olin seal ja helistasin kiirabisse, et puhtaks pestud mees haiglasse viia. Käisin kohal ka järgmistel päevadel ja nendest kordadest on see inimene ise teadlik. Olin kohal ka reede hilisõhtul, kui sinna tuli mehe poeg, kes on ta ametlik hooldaja. Esmaspäeval enne kliendi hooldushaiglasse saatmist käisin tema juures veel koos kohaliku piirkonnapolitseinikuga ja lõpuks ka veel üksi. Tean teda juba varasemast ajast kui Aruküla elanikku. Olen vormistanud talle töövõimetuspensioni ja pikendanud pensioniraamatut. Sotsiaaltöötajad on organiseerinud tema pesu pesemist.“
Piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg: „Kindlasti ei ole õiged väited, nagu oleks mehel seal Põllu tänaval põõsastikus koos sõpradega väga lõbus olnud ja ta ise vahepeal poes käinud. Kui mees leiti, ei olnud ta kohalt liikunud mitu päeva ega vahepeal kusagil käinud. Vastasel juhul ei oleks tema olukord olnud nii halb – alakeha oli põletikus ja kaetud vakladega. Ta polnud tualetti kasutanud. Jalad mädanesid, pea oli lõhki. Nii on fotodelt näha – invaliidi seisund oli tõsine, kui ta tee ääres lamas ja patrull sinna jõudis. Küll aga käisid poes tema sõbrad, kes kasutasid mehe pangakaarti.“
Invaliid oli kaks nädalat Hiiul hooldushaiglas, tema ravi eest tasub Haigekassa. Mees viidi sinna Kalesi küla elaniku Talvi Aruaasa eestvedamisel. Valla sotsiaaltöötajad tõdesid, et nemad oleksid hooldushaiglasse ravile suunamist korraldanud perearsti vahendusel, kuid esmaspäevaks oli aktiivne vabatahtlik abiline juba ise asjad korda ajanud.
Kuidas kontrollida hooldajat
Raasiku vallavanem Aare Ets, kes sel ajal oli puhkusel, räägib, et käis ka ise laupäeval, 13. juulil invaliidi juures kodus, kuna osales Aruküla kohvikutepäeval ja sai juhtunust teada: „On kõlanud süüdistusi, et ma unustasin selle mehe ega tahtnud anda ajakirjandusele kommentaare, aga need ei vasta tõele.
Arutasime invaliidi olukorda sotsiaaltöötajate ja volikogu sotsiaalkomisjoni juhi Garina Toomingasega ning esmane lahendus oli, et ta tuleb viia hooldushaiglasse. Ükski ajakirjandusväljaanne peale Sõnumitooja ei ole minuga sel teemal ühendust võtnud.“
Vallavanema asetäitja Andres Õunapi sõnul on nüüd vallamajas olnud arutusel küsimus, kas ja kuidas oleks saanud mehega toimunut ära hoida:
„Vallavolikogu on kinnitanud hooldaja määramise korra, kuid selles pole sätteid hooldaja üle tehtava järelevalve kohta. Meie sotsiaaltöötajad rääkisid, et mingil ajal oli isegi koostatud sellesisuline eelnõu, kuid jäi volikogus vastu võtmata, sest tekkis diskussioon, kuidas korralisi ülevaatusi tehakse ja kes teeb. Võtame selle teema nüüd taas päevakorda, võib juhtuda, et täiendame hooldaja määramise korda järelevalve regulatsiooniga.“
Raasiku vallas kehtiv hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord on vastu võetud 2012. aastal. Selles on sätestatud ka, kuidas valla elanike registris olevale invaliidile määratakse hooldaja. Olenevalt üle 16aastase hooldatava puudeastmest on omavalitsuselt makstav igakuine toetus kas 50 või 30 eurot kuus. Need summad on kehtestanud kohalik omavalitsus.
Liivi Puumets tõdeb, et igal üksikjuhul on inimese hooldamise küsimustes palju individuaalseid nüansse: „Kui invaliidil on pereliikmed, siis lasub hooldaja kohustus neil. Kui tegu on üksiku inimesega, on suurepärane, kui leidub vabatahtlik, kes on valmis tema eest hoolt kandma. Millised oleksid hooldaja tegevuse üle tehtava kontrolli kriteeriumid – inimesed elavad erinevalt, kuidas minna mõõtma, kui mitu korda keegi sööb või kui korras peab olema tuba? On voodihaigeid hooldatavaid, keda tuleb tõsta-potitada, hooldajate koormus võib olla suurem, kui mõnel täiskohaga tööl käivad inimesel oma töökohal. Samas, toetussumma on ju sisuliselt sümboolne.“
Raasiku valla palgal olevad kolm hooldusõde külastavad üksikult elavaid abivajajaid, kellel pole peret ega määratud hooldajat. Liivi Puumets kõneleb, et hooldusõdedel on keskmiselt 8 hooldatavat, kindlasti tuleb neid külastada kaks korda nädalas, viiakse toidukraami, aidatakse kodustes majapidamistöödes. On ka neid, kelle juurde minnakse palju tihemini. Talvel on tema sõnul selliseidki, kelle kodus käib hooldusõde peaaegu iga päev, sest vanur ise võib osutuda endale ohtlikuks, unustada näiteks kütmisel ahjulõõre avada.
Väljavõtted Anija ja Kuusalu valla määrustest
Puuetega inimeste hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord nii Anija kui Kuusalu vallas sätestab, et kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
Kuusalu vald: Määrus sätestab tingimused, millal võib hooldajatoetuse maksmise peatada ja lõpetada. Rakendussätetesse on lisatud, et kontrolli ja järelevalvet hooldajatoetuse määramise ja maksmise ning selleks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle teostab Kuusalu vallavalitsus. Kuidas hooldamist kontrollida, ei ole sätestatud.
Anija vald: Vallavolikogu määrus sisaldab tingimusi, millal võib hooldajatoetuse maksmise peatada ja lõpetada. Hooldatava nõusolekul määratakse hooldaja vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks hooldaja ülesanded ning toetust võib maksta raske või sügava puudega isiku ühele pereliikmele juhul kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete poolt osutatava abi näol täielikult kaetud. Toetuse määramisest võib keelduda, kui taotleja pole täitnud oma hooldajakohustusi, mis on faktiliselt leidnud tõendamist. Valitsusel on õigus enammakstud hooldajatoetuse tagasi nõuda. Toetuse saaja on kohustatud kirjalikult teatama sotsiaaltöö spetsialistile asjaoludest, mis toovad kaasa toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või toetuse suuruse muutmise. Kuidas hooldamist kontrollida, ei ole sätestatud.
