Aren­dus­ko­ja reis le­gen­di­de­maa­le Kree­kas­se

Reis ku­ju­neb vä­ga hu­vi­ta­vaks ja Kree­ka hak­kab meel­di­ma, kui tu­ris­mig­rup­pi võ­tab vas­tu üle 20 aas­ta Kree­kas ela­nud giid, mit­mes kor­dust­rü­kis il­mu­nud raa­ma­tu „Mi­nu Kree­ka“ au­tor Es­ter Laan­sa­lu. Nii oli ka Aren­dus­ko­ja rei­sig­ru­pi­ga.

Õp­pe­reis Pe­lo­pon­ne­so­se pool­saa­rel ja Kree­ka mand­ri­osas ku­ni Atee­na­ni oli kok­ku pan­dud Lea­der-tee­ma­del ko­ha­lik et­te­võt­lus, too­ted ja toit, nen­de tu­run­da­mi­ne, koos­töö ja võr­gus­ti­kud ning mui­du­gi ka iid­se Kree­ka vaa­ta­mis­väär­su­sed.

Sõit toi­mus Aren­dus­ko­ja Lea­der te­ge­vus­rüh­ma al­ga­ta­tud rah­vus­va­he­li­se koos­tööp­ro­jek­ti „Kest­li­ku maaet­te­võt­lu­se mit­me­ke­sis­ta­mi­ne rah­vus­par­ki­de­ga piir­kon­da­des“ raa­mes ning Ka­lam­pa­ka lin­nas all­kir­jas­ta­sid Aren­dus­ko­ja ju­ha­tu­se asee­si­mees Ala­ri Kirt ja Me­teo­ra kait­se­a­la­ga seo­tud Lea­de­ri-te­ge­vusg­ru­pi KE­NA­KAP juht, Me­teo­ra lin­na­pea Lef­te­ris Av­ra­mo­pou­los kok­ku­lep­pe uue rah­vus­va­he­li­se koos­tööp­ro­jek­ti käi­vi­ta­mi­seks.

Aren­dus­ko­ja pro­jek­ti­juht Kat­rin Suur­soo kom­men­tee­ris, et ole­me pal­jus­ki sar­na­sed: „Meie väär­tu­sed ja ees­mär­gid oma piir­kon­da­de et­te­võt­lu­se aren­da­mi­seks üh­ti­vad, et­te­võ­te­tel on pal­ju üks­tei­selt õp­pi­da.“

Ka­lam­pa­ka ko­hal kõr­gu­vad Me­teo­ra loo­dus­li­kud kal­ju­tor­nid, mäes­tik kuu­lub UNES­CO üle­maailm­ses­se geo­par­ki­de võr­gus­tik­ku ning piir­kon­nas aren­da­tak­se loo­dus­kesk­set tu­ris­mi­mu­de­lit. Me­teo­ra mäes­tik­ku on 600 aas­tat ta­ga­si ra­ja­tud kok­ku 24 kloost­rit. Ran­ged pii­ran­gud keh­ti­vad vaid mäes­ti­kus ja kloost­ri­te­le, asu­lad on kait­se­a­last väl­jas, sel­gi­ta­ti mei­le.

Pe­lo­pon­ne­so­se pool­saar ja Ko­rin­to­se ka­nal
Es­malt tut­vu­si­me Pe­lo­pon­ne­so­se pool­saa­re­ga, mil­le pin­da­la on um­bes pool Ees­tit. Mand­ri-Kree­kast eral­dab Pe­lo­pon­ne­so­se pool­saart Ko­rin­to­se ka­nal, mis ühen­dab Egeuse ja Joo­nia merd. Ka­nal val­mis 1893. aas­tal, on 6,3 ki­lo­meet­rit pikk, 25 meet­rit lai, kõr­gus um­bes 80 meet­rit, vee sü­ga­vus 8-10 meet­rit. Üle ka­na­li vii­vad 9 sil­da, ka­na­lil sõi­da­vad lae­vad ühelt me­relt tei­se.

Pe­lo­pon­ne­so­sel on apel­si­ni­de ja man­da­rii­ni­de suu­rim kas­va­tus­piir­kond Ar­go­li­da, kus iga väik­sem­gi maa­lapp on üles ha­ri­tud. Vil­ju ei hoius­ta­ta, vaid kor­ja­tak­se lä­bi tal­ve ot­se puu­delt. Kui tei­ne­kord on meil poest müü­dud kui­va­nu­maid apel­si­ne, siis on neist tal­ve­kuu­del sat­tu­nud külm üle käi­ma, kui­gi kesk­mi­selt on tal­ve­hoo­ajal 15-20 kraa­di soo­ja. Meie rei­si ajal mai al­gu­ses olid apel­si­nid ko­gu tal­ve ja ke­va­de ol­nud puu­des ning värs­kelt pres­si­tud apel­si­ni­mahl vä­ga ma­gus.

Nafp­lio lin­na Ma­ka­ro­nio­nu
Nafp­lio lin­na Pe­lo­pon­ne­so­se pool­saa­rel pee­tak­se Kree­ka üheks ilu­sa­maks ning Kree­ka va­ba­rii­gi al­gu­sae­ga­del oli 19. sa­jan­di algu­ses kuus aas­tat rii­gi pea­linn. Imet­le­si­me lin­na sel­le ko­hal kõr­gu­vast Pa­la­mi­di kind­lu­sest ja te­gi­me ja­lu­tus­käi­gu möö­da pik­ka me­reäär­set pro­me­naa­di, kus la­he­so­pis pais­tab väi­ke­se Bourt­zi saa­re kind­lus.

Nafp­lios kü­las­ta­si­me ka Ma­ka­ro­nio­nu So­ti­rios Mal­liost, ke­da meie gii­di sõ­nul tun­tak­se üle Kree­ka, sest teeb kõi­ge eht­sa­mat pas­tat ja on saa­nud sel­le eest elu­tööp­ree­mia. Mal­lio­se pas­ta­töö­ko­da on Kree­kas üks kol­mest kõi­ge va­ne­mast pas­ta-et­te­võt­test. Pas­tat val­mis­ta­tak­se seal 1970. aas­tast pä­rit ma­si­na­te­ga.

Pe­re­mees avas uk­sed hom­mi­kul meie jaoks ta­va­pä­ra­sest va­rem ning näi­tas, kui­das se­ga­tak­se, lõi­ga­tak­se ja kui­va­ta­tak­se eri ku­ju ja mait­se­ga pas­tat. Kree­ka pas­ta eri­pä­ra on, et se­da te­hak­se värs­kest pii­mast ja mu­na­dest, mi­da tuuak­se töö­kot­ta ta­lu­dest va­ra­hom­mi­ku­ti.

Kõr­val asu­vast Mal­lio­se ma­ka­ro­ni­kaup­lu­sest sai os­ta ka teis­te ko­ha­li­ke väi­ke­toot­ja­te kau­pa – olii­viõ­li, moo­se, hal­vaad ja muid rah­vus­lik­ke toi­du­too­teid.

Mal­lio­se töö­ko­da oli sa­mas ka ot­se­kui pi­si­ke muu­seum, sei­nal va­nu rah­va­rii­deid, muud va­nak­raa­mi ja ise­gi ku­ke to­pis. Kui Ees­tis as­tuks ter­vi­sea­me­ti kont­rol­lid sel­li­ses­se töö­kot­ta, kas lu­bak­sid toi­tu too­ta, aru­ta­si­me oma­va­hel.

Üles­tõus­mis­pü­had To­lo külas
Oli­me Kree­kas mai al­gu­ses, seal­se­te li­ha­võ­te­te ajal. Kree­ka on äär­mi­selt õigeusklik maa, ju­tus­tas giid. Riik ja ki­rik on koos, kõik lap­sed pea­vad ole­ma ris­ti­tud, mui­du ni­me ega sün­ni­tun­nis­tust ei saa.

Meie jõud­si­me Kris­tu­se üles­tõus­mis­pü­hal 1500 ela­ni­ku­ga To­lo kuu­rort­asulasse. Giid soo­vi­tas kind­las­ti min­na sü­daööks ki­ri­kus­se, ku­hu te­ma sõ­nul ko­gu­neb ko­gu küla rah­vas, süü­da­tak­se küün­lad ning järg­neb suur öi­ne söö­maaeg tä­na­va­tel ja res­to­ra­ni­des pä­rast 40 päe­va kest­nud paas­tu. Üles­tõus­mis­pü­ha öö­sel ja järg­mi­sel päe­val süüak­se var­das küp­se­ta­tud lam­mast ja rups­ki­test teh­tud vors­ti. Kee­de­tud mu­nad vär­vi­tak­se Kree­kas li­ha­võ­te­te ajal pu­na­seks.

Ju­ba tee­kond To­lo ki­ri­kus­se oli õh­tul mee­leo­lu­kas, lam­ba­kint­sud küp­se­sid var­ras­tel mit­mel pool tä­na­va ää­res ning tä­na­va­nur­ka­del müü­di pik­ka­de var­te ot­sa pan­dud küün­laid, mil­le­ga süm­bool­set iga­vest tuld ki­ri­kust ko­ju viia.

Rah­vast ai­na tu­li ja tu­li kõr­gen­di­kul asu­va ki­ri­ku juur­de, kit­saks jäi ki­ri­kus, sel­le üm­ber plat­sil, ka trep­pi­del ja all kõr­val­tä­na­va­tel. Kui kes­köö pai­ku sam­mus ki­ri­ku­mees tu­le­ga pü­ha­ko­ja uk­se juur­de tre­pi­le ja süü­tas lä­he­ma­te ini­mes­te küün­lad, an­ti tuld küün­lalt küün­la­le eda­si ning mõ­ne mi­nu­ti­ga sei­sis põ­le­va­te küü­nal­de­ga ko­gu suur rah­va­mass. Ki­ri­ku­kel­lad he­li­se­sid, noor­me­hed loo­pi­sid pauk­herneid ja üles­tõus­mis­mis­sa pää­dis võim­sa ilu­tu­les­ti­ku­ga.

Kee­gi me selts­kon­nast kom­men­tee­ris, et Kree­kas pee­ti ri­tuaa­li­de poo­lest sel­le ühe õh­tu­ga ära ot­se­kui kõik meie suu­re­mad pü­had – li­ha­võt­ted, jaa­ni­lau­päev, jõu­lud ja aas­ta­va­he­tus.

Juu­da­se põ­le­ta­mi­ne To­lo la­hel
Üles­tõus­mis­pü­ha­de pi­dus­tu­sed jät­ku­sid järg­mi­sel päe­val, kui Kree­kas asu­tak­se süm­bool­selt ka­ris­ta­ma Kris­tust reet­nud Juu­dast. Ka To­lo külas oli val­mis­ta­tud suur Juu­da­se ku­ju, mi­da päe­val vee­ti au­to­kas­tis möö­da asulat hul­ga au­to­de ja moo­tor­ra­tas­te saa­tel, sa­mal ajal tuu­tu­ta­des ja lär­ma­tes.

Õh­tuks oli Juu­da­se ku­ju vii­dud seis­ma me­re­le ning rah­vas ko­gu­nes jäl­gi­ma Juu­da­se põ­le­ta­mi­se tra­dit­sioo­ni­list muu­si­ka­list val­gu­se­ten­dust. Ko­gu ri­tuaal kes­tis paar tun­di. Ran­nas kõ­la­nud val­ju muu­si­ka saa­tel sõit­sid la­hel küm­me­kond ka­la­paa­ti, igal peal hulk ini­me­si, käes pu­na­sed ja kol­la­sed tõr­vi­kud. Paa­ti­del loo­bi­ti pauk­herneid ja las­ti vär­vi­li­si sa­luu­te. Lõ­puks pan­di Juu­da­se ku­ju põ­le­ma ning ko­gu sõu lõp­pes ka sel õh­tul suu­re ilu­tu­les­ti­ku­ga la­he ja küla ko­hal.

Usu­ga on seo­tud ka kreek­las­te mat­mis­kom­bed, tu­has­ta­mist seal ei lu­ba­ta. Ko­gu Kree­ka pea­le on ai­nult üks kre­ma­too­rium teis­te us­ku­de ini­mes­te­le. Kal­mis­tu­tel on mar­mo­rist haua­kamb­rid mae­tu­te pil­ti­de ja kunst­lil­le­de­ga, mat­ta tu­leb 24 tun­ni jook­sul pärast surmatunnistuse saamist, ma­tu­se­bü­rood töö­ta­vad öö­päev lä­bi. Nel­ja aas­ta pä­rast te­hak­se haud lah­ti, kon­did ko­gu­tak­se eral­di kas­ti, mis jääb sin­na­sa­mas­se, ja kam­ber on taas va­ba.
Kree­ka õi­geu­sus või­vad pa­pid abiel­lu­da ja saa­da lap­si, aga see peab ole­ma toi­mu­nud en­ne nen­de pü­hit­se­mist pa­piks.

Kloost­rid ja matk lä­bi mäe­ku­ru
Järg­mi­ne ela­mus oli Le­vi­di piir­kond, kus asu­vad mä­gi­kü­lad Stem­nit­sa ja Di­mit­sa­na ning Lou­sio­se loo­dus­park Tai­ge­to­se mä­ge­des. Sel alal on eri­su­gu­seid kloost­reid. Meie kü­las­ta­si­me neist kah­te, ühes ela­sid kolm mun­ka ja tei­ses ka­hek­sa.

Kui sei­si­me kõr­gel mäe­kül­jel, all laiu­sid met­sa­sed mäed ja orud, näi­tas giid kau­gel tei­sel mäe­kül­jel tä­pi­ke­se­na paist­nud kloost­rit, ku­hu pi­di­me jõud­ma jalg­si. Mi­nek tun­dus või­ma­tu, kuid ära te­gi­me. Kõn­di­si­me esi­mes­se kloost­ris­se, siis al­la or­gu, üle oru põh­jas voo­la­va jõe ja tei­sel pool üles mäk­ke. Kok­ku li­gi tund käi­mist trep­pi­del ja ki­vi­kes­te­ga kae­tud kit­sas­tel ra­da­del. Ker­ge pol­nud, ai­tas see, et kuu­ma päi­ke­se eest kait­ses loo­dus­par­gi ti­he mets.

Ära nä­gi­me ka suu­re kloost­ri, ku­hu sai li­gi tu­ris­mi­bus­si­de­ga, mis tu­lid ja läk­sid. Park­la kõr­val olid su­ve­nii­ri­de müü­gi­ko­had ja siin-seal mi­tu kas­si. Kree­kas näeb igal pool kas­se, nii söö­gi­koh­ta­de õue­lau­da­de va­hel pa­lu­ke­si oo­ta­mas kui ka ju­ma­la­te lin­na Del­fi va­re­me­te va­hel tu­ris­te jäl­gi­mas. Kas­sid on au sees, muist­ses Kree­kas süm­bo­li­see­ri­sid kas­sid ar­mas­tust ja vil­ja­kust.

Del­fi – maail­ma na­ba ja oraak­li­te linn
Va­na-Kree­ka iid­se kuns­ti ja kul­tuu­ri­ga tut­vu­si­me Par­nas­su­se mäe­kül­je­le ra­ja­tud Del­fi lin­na ar­heo­loo­gi­li­sel alal ja aja­loo­muu­seu­mis. Kõn­di­si­me 2500-2600 aas­tat ta­ga­si ju­ma­la­te auks ehi­ta­tud temp­li­te va­re­me­te, va­ra­kamb­ri­te ja sam­mas­te alal, möö­du­si­me ka 5000 vaa­ta­jat ma­hu­ta­nud teat­rist, kus vii­ma­ne eten­dus oli 1936. aas­tal, ning ko­hast, kus is­tus kuu­lus Del­fi oraa­kel ja kuu­lu­tas tu­le­vik­ku. Del­fi temp­li­te lin­na pee­ti ot­se­kui maail­ma na­baks, sel alal ei ela­tud, li­gi 40 000 ini­me­se ko­dud olid all-lin­nas.

Muu­seu­mis nä­gi­me ar­heo­loo­gi­lis­tel väl­ja­kae­va­mis­tel lei­tud skulp­tuu­re ja sei­na­kau­nis­tu­si, mit­me­su­gu­seid väik­se­maid ese­meid. Ku­na an­tii­ka­jal ei osa­nud kõik lu­ge­da, ka­jas­ta­ti ju­ma­la­te ja aja­loo­ga seo­tud lu­gu­sid skulp­tuu­ri­de­na. Del­fi temp­li­te alalt on lei­tud ka ki­vi­de­le raiu­tud 6000 eri­ne­vat kir­jet, mis oli gii­di sõ­nul ot­se­kui too­kord­ne in­ter­net – and­sid eda­si in­fot, mi­da head kee­gi te­gi ja muud sel­list.

Au­kar­tus­tä­ra­tav oli ka Atee­nas kõr­gel mäel paik­nev Ak­ro­pol, mi­da kü­las­ta­si­me vii­ma­sel rei­si­päe­val.

Lea­der-toe­tu­se saa­nud väi­keet­te­võt­ted
Eu­roo­pa Lii­du maae­lu eden­da­mi­seks loo­dud Lea­der prog­ram­mist toe­tust saa­nud väi­ke­et­te­võt­teid kü­las­ta­si­me Kree­ka mand­rio­sa ka­he Lea­der te­ge­vus­rüh­ma – Le­vi­di ja KE­NA­KA­Pi – piir­kon­nas.

Me­na­lia pe­re­ho­tell ku­ju­tas en­dast eral­di paik­ne­va­te ma­ja­de­ga ala, iga ma­ja oli si­se­ku­jun­du­selt ise­moo­di.

Ka­log­ri­se ma­he­vei­ni­ta­lu ja muu­seu­mi pea­vad kaks õde, nen­de vend ja isa. Nel­ja­ke­si töö­ta­tak­se esi­va­ne­ma­te ta­lus, mis pä­ri­neb 1870nda­test aas­ta­test. Vii­na­mar­jad kas­va­vad 30 aak­ril ehk 12 hek­ta­ril, kas­va­va­te­le mar­ja­de­le män­gi­tak­se klas­si­ka­list muu­si­kat. Pu­tu­ka­mür­ke ei ka­su­ta­ta, aak­rilt saa­dak­se 700 ki­log­ram­mi vii­na­mar­ju, kui mür­gi­taks, saaks 1200 ki­log­ram­mi. Vei­ni too­de­tak­se aas­tas 13-14 tu­hat pu­de­lit. Too­dang lä­heb Amee­ri­kas­se, Ka­na­das­se, Ing­lis­maa­le, Šveit­si, Hol­lan­dis­se, Root­si.

Me­teo­ras käi­si­me söö­mas Lea­de­ri ra­has­tu­se saa­nud ta­ver­na­des. Ko­ha­li­kud söö­gi­ko­had saa­vad too­rai­ne piir­kon­na väi­ke­toot­ja­telt. Fe­ta­juus­tu toot­mist nä­gi­me Kalt­sou­da juus­tu­te­ha­ses, mi­da peab pe­re­fir­ma. Fe­ta­juus­tu te­hak­se ai­nult kit­se- ja lam­ba­pii­mast, sel­les­se vab­ri­kus­se too­di ümb­rus­kon­na far­mi­dest iga päev 7 ton­ni pii­ma, mil­lest teh­ti 140 me­tall­kar­bi­täit juus­tu, ühes sel­li­ses kar­bis on juus­tu 15 ki­log­ram­mi. Tööd alus­ta­tak­se kell 4 hom­mi­kul ja toot­mi­ne käib 7 päe­va nä­da­las, sest lüps­tak­se iga päev. Piir­kon­nas on 20 sar­nast et­te­võ­tet. Kree­kas soo­dus­ta­tak­se väi­keet­te­võ­te­te ole­ma­so­lu, et ini­me­sed saak­sid tööd, sõ­nas noor­pe­re­mees. Lea­der-toe­tust an­tak­se väi­keet­te­võ­te­te­le, suu­red ei saa taot­le­da.

Juust viiak­se ko­ha­li­kes­se söö­gi­koh­ta­des­se ehk ta­ver­na­des­se. Kõi­gis meie kü­las­ta­tud ta­ver­na­des käis prae juur­de suur kau­si­täis kree­ka sa­la­tit – fe­ta­juust, to­mat, kurk, pap­ri­ka, pu­na­ne si­bul, olii­vid ja olii­viõ­li.

Veel käi­si­me Tam­ba­ko­se ma­he­ta­lus, kus pe­re­kond too­tis õu­na­mah­la, -kee­di­seid, -ää­di­kat ja li­köö­re.

As­tu­si­me sis­se Tsi­na­se vei­ni­te­ha­ses­se, kus pe­re­kond kas­va­tas vii­na­mar­ju, ka­su­ta­des väe­ti­si ja mür­ke, 10-12 hek­ta­rilt saa­dak­se aas­tas 50 000 pu­de­lit vei­ni. Ta­lus too­de­ti ka tsi­pu­rot ehk pus­ka­rit, sel­le toot­mi­ne on Kree­kas ran­ge kont­rol­li all, sel­gi­tas pe­re­mees.

Lea­de­ri toe­tu­se on saa­nud ka Tsa­rouc­ha­se trü­ki- ja pa­ken­di­kes­kus, kus töö­ta­sid 17 ini­mest. Trü­ki­tak­se ala­tes ra­vi­mi­ju­hen­di­test ku­ni ham­bur­ge­ri­pa­be­ri­te ja jõu­pa­be­ri­kot­ti­de­ni.

Kreek­la­sed on töö­kad, ju­tus­tas giid. Sa­ge­li min­nak­se pä­rast päe­va­tööd veel oma vii­na­mar­ja­­ae­da ro­hi­ma või olii­vi­puid kast­ma.

Kree­ka oli mõ­ni aeg ta­ga­si suur­tes võl­ga­des, pank­ro­tist pääs­tis Eu­roo­pa Lii­du krii­si­abi. Nüüd on giidi sõnul IMFi nõuded täidetud, Kreeka saab ise rahaasju otsustada. Seda suu­res­ti tä­nu ran­ge­le mak­su­kont­rol­li­le. Ka söö­gi­ko­had pea­vad os­tut­še­ki and­ma ko­he pä­rast toi­du tel­li­mist. Kui mi­da­gi hil­jem juur­de soo­vid, saad järg­mi­se ar­ve. Mak­sua­me­ti kont­rol­lid või­vad li­gi as­tu­da igal ajal, trahv on ku­ni 10 000 eu­rot.