Lepatriinu lasteaed töötab septembris Kehra rahvamajas ja kogudusehoones

1853
Lepatriinu lasteaed ajutiselt rahvamajas – söögilauad on rahvamaja fuajees.

Renoveeritud hoonesse kolib Kehra Lepatriinu lasteaiapere tagasi tõenäoliselt oktoobris.  

Lepatriinu direktor NELLI RESTOV loodab, et oktoobri alguses saab lasteaed kolida põhjaliku uuenduskuuri läbinud majja.
Lepatriinu direktor NELLI RESTOV loodab, et oktoobri alguses saab lasteaed kolida põhjaliku uuenduskuuri läbinud majja.

Lasteaiahoones mais alanud kapitaalremondi tõttu töötavad Kehra Lepatriinu aiarühmad alates 6. juunist Kehra rahvamajas, kümmekond sõimelast Lastetare lasteaias. Lepatriinu renoveerimine kestab septembri lõpuni, seetõttu tuleb ajutistes kohtades jätkata. Kuna Lastetarel on oma ruume vaja enda laste jaoks, läheb ka Lepatriinu senine sõimerühm 1. septembrist rahvamajja. Et septembris tuleb lasteaeda tagasi suurem osa suvepuhkusel olnud lastest, läheb rahvamajas kitsaks. Lepatriinu direktor Nelli Restov otsis uusi lisaruume ning sai rahvamaja kõrval asuva kogudusega kokkuleppele, et koolieelikud – Naerulindude rühm ja Mürakarude eelkooliealised lapsed –  käivad septembris seal lasteaias.
„Saame seal enda käsutusse kolm tuba, köögi ja tualettruumid. Ühes toas saavad lapsed mängida, kahes magada. Sööma tulevad nad ilmselt ikka rahvamajja,“ rääkis direktor.
Uusi sõimerühma lapsi septembris lasteaiaga harjutama ei võeta, nemad tulevad oktoobris, kui Lepatriinu taas oma majas.
Kõik lapsed ühes rühmas
„Meil ei ole rahvamajas viga midagi, oleme kenasti hakkama saanud. Kõige rohkem on muretsenud lapsevanemad, kuid õpetajad kinnitavad, et lastele siin meeldib. Kindlasti on neil ühes rühmas olla raskem ja väsitavam, aga saame hakkama. Ka õpetajad on väga tublid ja optimistlikud,“ ütles Nelli Restov.
Rahvamajas on lasteaia kasutada suurem osa teisest korrusest – üks suurem tuba on mängimiseks, teises, kunagises vallavolikogu töösaalis, magatakse lõunaund. Voodeid seal pole, maas on madratsid. Direktor põhjendas, et voodid võtavad liiga palju ruumi, peale selle oli osa neist nii kehvas seisus, et poleks kannatanud transportimist. Õpetajate sõnul tekitab ajutine põrandal magamine laste seas elevust ja on nende jaoks põnev vaheldus.
Kuna suvel on lapsi lasteaias olnud vähe, kuni 40, pole vaja olnud kasutada rahvamaja ülakorruse teises otsas asuvat ruumi, kuid septembris, kui lapsi rohkem, saab ka seda kasutada magamistoana. Õpetajate nõupidamised toimuvad ühes rahvamaja töötajate kabinettide kõrval asuvas toas, direktor ja õppealajuhataja, kellel oma tööruume praegu pole, töötavad palju kodukontoris. Lasteaialaste riidehoid on rahvamaja garderoobis, fuajeest sai söögisaal. Toit tuuakse endiselt Kehra gümnaasiumi sööklast. Kuna nõudepesuvõimalused on rahvamajas kasinad, saadetakse kasutatud taldrikud-kausid kooli tagasi, vaid tassid ning kahvlid-lusikad pestakse kohapeal.
Vabal ajal käivad lapsed koos õpetajatega ümbruskonnas jalutamas ning mänguväljakutel vallamaja juures või Kalda tänava ääres. Vihmaste ilmadega on rahvamaja saalis tehtud diskot ja spordimänge.
See, et rahvamajas käivad mõnda aega koos eri vanuses lapsed, on direktori ja õpetajate meelest isegi hea –õpetajad näevad kõrvalt kolleegide tööd, saavad üksteiselt ideid ja kogemusi, moodus­tub justkui väike perelasteaed, kus   vanemad   aitavad   nooremaid.
Septembris alustab uut hooaega ka rahvamaja, kuid lasteaiajuht arvas, et kaks asutust üksteist väga ei sega: „Rahvamaja ringide tegevus on enamasti õhtuti, kui meie päev läbi. Kui neil on nädalavahetusel mõni üritus, paneme fuajees oma asjad koomale, et need ei segaks.“
Oma maja veel ehitustanner
Lepatriinu enda majas käib ehitus mitmel rindel – peatöövõtja OÜ Sulane osa ehitusmehi teevad fassaadi, osa katust, osa sisetöid. Fassaad soojustatakse ja krohvitakse, lamekatuse asemel paigaldatakse viilkatus. Kui esialgse kavandi järgi pidi lasteaia fassaad tulema roheline ja punaste täppidega, siis direktor otsustas siiski kollase värvi kasuks.
„Täppe ei tule ning maja saab sooja tooni kollane. Kõikide rühmade sissepääsude rõdud kaetakse üleni puiduga – seinad värvitakse kollaseks, nende peale pannakse pihlakatooni lauad, nii et kollane värv jääb läbi kumama,“ selgitas Nelli Restov.
Kuuest rühmaruumist oli kavas remontida viis, kuid eelmise nädala alguse paduvihmad tõid tööd juurde: kuna vana katus lasi läbi, on mitmel pool laed rikutud, nii ka ainsas eelmisel aastal remonditud rühmas. Peale selle vahetati ka seal elektrisüsteemid ning pärast juhtmete paigaldamist tuleb seinu viimistleda. Endisesse kööki tehakse õpetajate nõupidamiste ruum, mis seni puudus, kööginurk õpetajatele ning garderoob, kuhu panna suuremate ürituste korral riided.
Rühmaruumide seinavärvide valikul arvestati õpetajate soove, rühmad tulevad erinevat tooni. Juba varem uuendatud põrandatele jääb laminaatparket. Kus on kavas ka põrandad remontida, sinna pannakse PVC-kate.
Kuigi paduvihmad on raskendanud lasteaia remonti, peamiselt välitöid, lubasid ehitajad, et toovad tööde õigeaegseks lõpetamiseks juurde lisatööjõudu.
„Nad ütlesid, et püüavad hakata rühmi jupikaupa valmis saama. Aga kui väljas käib ehitus, ei saa me lapsi ikkagi siia tuua. Arvestame, et peame mujal olema septembri lõpuni, küll aga saame ehk varem hakata jupikaupa koristama ja panema mööblit paika, et pärast ehituse lõppu kohe oma majja tagasi kolida,“ sõnas Nelli Restov.
Lepatriinu remont läheb maksma 446 180 eurot, ligi 30 000 eurot kulub sisustusele. Lasteaeda renoveeritakse laenuraha abil.