Raasiku piirkonnapolitseinik soovitab inimestel teavitada politseid seaduserikkumistest julgemalt.
Piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg asus Raasiku valda tööle 2009. aastal. Viimase viie aasta jooksul on kuritegevus vallas näidanud tema sõnul vähenemise märke, kuid on ka probleemseid valdkondi. Näiteks on joobes autojuhtide arv väga palju kasvanud.
„Joobes sõidukijuhtide arvukus peegeldab väga suuresti maaühiskonna probleeme. Töötus ja kõik muu annab end tunda. Agressiivset käitumist on samuti palju rohkem, kui oli varem.“
Ta peab positiivseks, et inimesed on muutunud avatumaks ja julgemaks ning pöörduvad rohkem politsei poole. Tähtis osa on suhtlemisel. Piirkonnapolitseinik ei tohi jääda valla inimestele võõraks, vaid peab saavutama kontakti ning olema igal ajal kättesaadav ja abiks inimestele, et teda usaldataks.
„Kui ei suhtleks, jääks nii mõnigi kurjategija tabamata. Palju infot saab igapäevase suhtluse käigus. Inimesed annavad vajalikke teabekilde,“ jutustab Anu Metsaorg ja paneb kõigile südamele, et politseid teavitataks kindlasti ja kohe, kui kuritegu on toime pandud, sest hiljem on tegijaid raske tabada.
Viimasel ajal toime pandud varguste sooritajad on kõik kätte saadud. Hiljaaegu Arukülas, Raasikul, Anija ja Kuusalu vallas majadesse sisse murdnud ja varastanud kaks isikut on kindlaks tehtud ja kinni peetud kahtlustatavatena, kinni on peetud ka kütusevargustega tegelenud kurjategijad. Metallivargad on teolt tabatud tänu kohalike elanike abile. Veebruarikuus garaažibokse tühjaks teinud sissemurdjad saadi samuti kätte. Kevadeti üldjuhul varguste arvukus kasvab.
Uus probleem Raasiku vallas on alaealistega seoses kanepi ja alkoholi tarvitamine, selle tulemusel joobes vandaalitsemine.
„Varem tuli ka ette, aga mitte nii noorte hulgas. Praegu on meil 10liikmeline kamp, kes on leidnud vaba aja veetmiseks ühe trepikoja. Kambas on ka paar täisealist, kuid enamik siiski nooremad. Möödunud nädalal lõhkusid nad vallamaja akna ja ühe auto akna,“ kirjeldab Anu Metsaorg.
Ta lisab: „Noorte seas on ka neid, kes käivad päeval koolis, aga öösiti muutuvad justkui libahuntideks ning hakkavad pahandust tegema. See näitab, et kodus on midagi korrast ära.“
Noorte kuritegevuse ärahoidmiseks peab ta oluliseks selgitustööd: „Tänuväärne on, et Pikavere lasteaed-algkool ja Aruküla Waldorfkool on mind kutsunud kohtumisele lapsevanematega, et üheskoos vägivalla ja muid probleeme arutada. Ennetustöö on väga oluline, aitab vältida probleeme tulevikus.“
Noorte kohta toonitab ta, et enne kui midagi teha, tasub mõtelda, mida see kaasa toob, kunagine kuulsus on raske kaduma: „Kasvad sellest välja ja oled ühel hetkel korralik töötav pereinimene, aga kodukohas mäletatakse sind ikka noorpõlve tegude järgi. Vilistlaste kokkutulekul on tore meenutada omal ajal tehtud rumalusi. Aga kui asi juba kriminaalseks läks, kas siis ikka on tore, kui keegi meelde tuletab?“
Politseiniku töö ei ole ohutu, isegi mitte väikeses kohas. Patrullis on piirkonnapolitseinik üksi, kuid kurjategijad end meelsasti kinni võtta ei lase. Eriti ohtlik on töö siis, kui tuleb minna lahendama näiteks massikaklust. Abivägesid saab kutsuda, aga nemad tulevad kaugemalt ja kohalejõudmine võtab aega.
Abipolitseinikke patrulli on võimalik üldjuhul kaasata alles õhtuti või nädalavahetusel, nad on vabatahtlikud ning tulevad politseinikele vastu nii palju, kui võimalik.
Ametlik vastuvõtuaeg on piirkonnapolitseinik Anu Metsaorul neljapäeviti Arukülas vallamaja esimesel korrusel, kuid tema telefonile võib helistada igal ajal.
Number on avalik.
„Ütlen inimestele, et helistage kas või hilja öösel, kui on vajadus. Viimased paar kuud on olnud võrdlemisi rahulik, kuid mõne aja eest helistati peaaegu iga nädalavahetus öösiti Haljava roolijoodikute pärast,“ jutustab ta.
Teisest küljest paneb ta inimestele südamele, et helistada tuleb ikka, kui on probleem, mitte lihtsalt seetõttu, et naabritega ei saada läbi.
„Mõnikord on selliseid väljakutseid, et naabrid segavad või kiusavad. Palju kaebusi tuleb laste kohta, kui nad suvel väljas mängides kilkavad või kortermajades toas möllavad. Meie oleme sunnitud kohale minema ja asja kontrollima. Mida politsei teha saab? Väikesed lapsed ei pea ju kikivarvukil liikuma.
Sellised väljakutsed kulutavad aega ja energiat, kuid politseitöös ei ole aega kunagi liiga palju. Ööpäevas võiks olla tunde rohkem.“
Ta soovitab inimestel üksteise suhtes mõistvamad olla, naabritel omavahel suhelda ja kui asi läheb ülekäte, siis enne politseile teatamist üksteisega rääkida.
Kellel aga pidu tulekul, nendel palub ta esmalt naabreid informeerida, et pahandusi vältida.
