Praegu käib Teeme Ära talgute registreerimine, 1. aprillist hakatakse kirja panema talgulisi.
Kodanikualgatuse Teeme Ära raames toimusid 1. mail 2008 Eestis metsades prügikogumistalgud, aasta tagasi olid mõttetalgud.
Teeme Ära tänavused talgud võetakse ette laiemalt – tulevad kõikvõimalikud koristus-, ehitus- või lammutustalgud, ka mõttetalgud, olenevalt konkreetsetest oludest ja vajadustest. Talgutele oodatakse kohalikke inimesi, kuid kirja saab panna igalt poolt üle Eesti. Seega on taas oodata 1. mail maale palju linnarahvast, ka päris võõraid, kes on välja valinud enda jaoks huvitava talgukoha.
Sõnumitooja piirkonnas on selle nädala esmaspäeva seisuga registreeritud 9 talgukohta, neist Anija vallas 4, Kuusalu vallas 3 ning Raasiku vallas 2.
Anija vallas on Teeme Ära talgutena kirjas Voose kõrtsi päästmine, Lilli küla seltsimaja ja spordihoone ehituse toetuseks heategevusliku perepäeva platside ja ümbruse heakorrastus ning mõttetalgud, Kehra linna raudteeäärsete alade koristustalgud ja Anija mõisapargi korrastamine.
Voose kõrtsi päästmistalgute eesmärk on säilitada hoone, et teha sellest tulevikus haridus- ja multimeediakeskus. Kõrts on plaanis ehitusfirma Jaagor Grupp juhtimisel koost lahti võtta, detailid konserveerida. Voose kõrts on Eesti üks vanimaid puidust maanteekõrtse ja Voose küla kõige vanem hoone, võib pärineda 17. sajandist. Osalejaid oodatakse talgutele 100. Talgujuht on Tanel Talve.
Lilli küla heategevuslik perepäev on kavandatud 15. maile. Enne seda tahetakse talgutel heakorrastada perepäeva toimumiskohta ning viia läbi mõttetalgud. Talgujuht on Lilli külavanem Bruno Engel. Talgulisi võiks olla sadakond.
Kehra linna raudteeäärseid alasid on plaanis korrastada seoses sellega, et MTÜ Kehra Raudteejaam eesmärk on rajada vanasse raudteejaama muuseum. Talgujuht on MTÜ juhatuse liige Kaarel Aruste. Talguliste arvuks on kirja pandud 100.
Anija mõisapargis on kavas koristada lehti ja olmejäätmeid, saagida võsa ja puude oksi. Talgujuht on SA Anija Mõis tegevjuht Tiit Laur. Talgulisi oodatakse 60.
Kuusalu valla talgud on „Pärispea puhtaks”, Kolga rahvamaja ümbruse korrastamine ja Kaberla lubjaahju korrastamine.
Pärispeal korrastatakse külaplatsi, veetakse haljastuse jaoks mulda, koristatakse küla. Talgujuhina on kirjas Jaanus Lepp, oodatavate talguliste arvuks on märgitud 100.
Kolka oodatakse 100 talgulist puhastama rahvamajaks ümberehitatava kunagise vallamaja ümbrust ja jõe kallast, saagima võsa ning lammutama maja rekonstrueerimiseks vanu katkisi põrandaid. Talgujuht on rahvamaja ehitamisega tegeleva MTÜ Õnne Maja juhatuse liige Katrin Lellep.
Kaberla endise lubjaahju ja selle ümbruse koristamiseks korraldab talgud Lubjaahju talu pererahvas. Talgujuht on perenaine Reet Romet. Talguliste arvuks on märgitud 50. Plaanis on tühjendada lubjaahi prügist, raiuda ja põletada võsa.
Raasiku vallas korrastatakse Arukülas terviserada ning Raasikul kogunevad noored teistkordsetele mõttetalgutele.
Aruküla terviseraja talgutele on oodatud 200 inimest. Lõigatakse võsa, tasandatakse rada, koristatakse prügi, korrastatakse puhkepaiku. Talgujuht on Margit Alep.
Raasiku rahvamajas toimuvad mõttetalgud „Minu Eesti Noored 2”, osalejaid loodetakse 50. Kavas on tähistada aasta möödumist Raasiku valla noorte esimestest mõttetalgutest, koos valla mõjukate inimestega arutletakse valla noorteliikumise Minu Eesti Noored (MEN) edasisi ettevõtmisi. Talgujuht on Henri Reeder.
Kaberlas on Kodasoo mõisniku lubjaahi
Kaberla talgute korraldaja Reet Romet kolis perega Lubjaahju tallu 2001. aastal. Kohalikud kutsuvad seda kohta ka Rägadikuks. Talu asub Kodasoost kilomeetri kaugusel, Kaberla küla maadel.
Lubjaahju ümber on kasvanud võsa, sealsamas on ka kunagiste lubjapõletajate jaoks 1893. aastal ehitatud paekivist elumaja, millest praeguseks on alles seinad. Pererahvas on koos sõpradega ahju ja hoone ümbrust koristanud, kuid teha on veel palju. Aastakümnete jooksul on ahju visatud olmeprahti, see on kavas välja võtta. Ka tahetakse toestada lubjapõletajate elumaja varemeid.
Reet Romet rääkis Sõnumitoojale, et kahjuks ei ole lubjaahi muinsuskaitse all ning seetõttu ei saa riigilt kordategemiseks abiraha taotleda. Ahju läbimõõt on 4 meetrit, sügavus 2-3 meetrit, see on ehitatud künka sisse. Pererahva soov on ahi korrastada, et see säiliks ja oleks võimalik ka järeltulevatele põlvedele tutvustada, kuidas mõisa ajal lupja saadi.
