ANTS AAMAN avas mälestuskivi kirikumuusik ENDEL KINGULE

2684
96aastane ELSA KINK külastas üle 40 aasta oma endise kodutalu õue, kus ANTS AAMAN avas mälestuskivi.

ENDEL KINK oli Kuusalu vallas Kursi külas asuva Rätsepa talu peremees 1970. aastani, mil ANTS AAMAN ostis talu oma perele.

Rätsepa talu sai laupäeval, 21. septembril ajaloolise tähistuse. Talu omanikud Ants ja Larissa Aaman avasid oma kodu poole suunduva tee alguses pidulikult Endel Kingu mälestuskivi. Kohal oli kümmekond inimest, peamiselt Aamanite ja Endel Kingu sugulased ning sõbrad.

Mõte jäädvustada Endel Kingu sünnikodu tekkis Ants Aamanil selle aasta veebruaris: „Mälestuskivi sai pandud suuresti tänutundest andekale kultuuriinimesele. Kivi on pärit siitsamast Rätsepa talu maadelt. Tõin selle nähtavale kohale talu teeotsa paarikümne meetri kauguselt suure puu alt. Lasin teha tahvli ning nikerdada talu nime. Otsisin mälestuskivi jaoks ka rahalist toetust, kuid avasin kivi ikkagi oma raha eest.“

Ants Aaman, kelle sünnikodu on Rätsepa talu lähedal Aru külas, meenutas kivi avamisel, kuidas ta oma praegust kodutalu esimest korda nägi: „Olin 5aastane, kui vanaema Juuli viis mind Rätsepale ning Endel mängis mulle klaveriloo. Mu vanaema ja Endeli ema said väga hästi läbi. Maja oli kaunis ning erksalt silmatorkav. Endel kõndis alati sirge seljaga ja kandis kalosse kingade peal.“

17 aastat hiljem sai Ants Aaman talu endale: „Abiellusin, meil sündis poeg. Mu sünnikodus elas veel vanem vend ning vanaisa. Meil läks kitsaks ja pidime kolima. Otsisin Endel Kingu ning ta abikaasa Tallinnast üles ja ostsin talu endale. Nüüd elab mu sünnikodus poeg Ants Aaman juunior oma perega.“

Avamisel oli kohal Endel Kingu 96aastane lesk, kunstnik Elsa Kink, kes ütles, et pole Rätsepa talus 40 aastat käinud: „Mäletan, et siin oli varem tihnik, nüüd on kõik korda tehtud ja on avar plats. Olen väga tänulik, et kivi oma kohale sai. Sobisime abikaasaga väga hästi kokku. Imetlesin, kuidas ta võis tundide kaupa improviseerida. Ka siis, kui kuulas üks inimene.“

Haapsalu kirikuõpetaja Tiit Salumäe kõneles, kuidas Endel Kink tema muusikahuvile alguse pani: „Tema süles istudes tegin lapsepõlves oma esimesed muusikapalad. Tänu temale oli muusikaelu Kuusalus väga heal tasemel. Endel oli loomult korrektne ning harmooniline. Rätsepa talu kaunis loodus ja linnulaul  panebki  loominguga  tegelema. Tore, et ta mälestus on jäädvustatud. Mis kivis, see püsib.“

Ants Aaman on häärber-tüüpi Rätsepa talu suures osas renoveerinud: „Pooleli on veel akende restaureerimine. Tahtsin teha majale ka rõdu, kuid seda muinsuskaitse ei lubanud. Maja välis­ilme peab olema selline nagu 1929. aastal ehitatud majal. Endel Kingu ajast kasvavad aias mõned õunapuud, mis andekat muusikut meenutavad.“


Kirikumuusik ja helilooja Endel Kink
Sündis 1919. aastal Kuusalu kihelkonnas Kolga vallas Kursi külas Rätsepa talus. Töötas organisti-koorijuhina Kuusalu, Leesi ja Loksa kogudustes. On lõpetanud Tallinna konservatooriumi kirikumuusika osakonna oreli- ja kompositsiooni erialal.

Pärast abiellumist kolis Tallinnasse, asus tööle Jaani kiriku organistina ja asutas sega-, kammer- , mees- ning oratooriumikoorid. Suuremad teosed: kantaadid „Viimne kohus“ ja „Taevane kodumaa“ ning vokaalsuurvorm „Reekviem“.

Suri 1992. aastal, on maetud Tallinna Liiva kalmistule.