Arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr Arukülast andis Rudolstadti festivalil kolm kontserti.
„Olime Rudolstadti festivalil oma meeste ansambli ja regilauluga täiesti unikaalsed. Suurem osa esinejatest olid pillidega ansamblid ja tehti mitmesugust muusikat. Meid peeti täiesti erilisteks, publikut oli palju. Pärast esinemist tuldi tänama ning küsima ansambli ja laulude kohta,“ rääkis Lüü-Türri pealik ja üks asutaja Tiit Saare.
Neljal päeval, 2.-5. juulini toimunud Rudolstadi festivalil oli esinejaid 40 riigist. Kokku peeti 330 kontserti 37 esinemiskohas ning külastajaid oli 90 000. Ansamblis Lüü-Türr laulsid festivalil peale Tiit Saare veel Jako Reinaste, Alari Kruusvall, Kalmer Kaasiku, Jaan Palu, Andrus Rähni, Jürnas Rähni, Guido Liiskmann, Tiit Reeder, Tauno Nava, Erik Sikk ja Meelis Must.
Lüü-Türr on Tiit Saare sõnul käinud esinemas väljaspool Eestit festivalidel Rootsis, Leedus, Lätis, kuid Rudolstadtis osaleti Euroopa ühel suurimal folk- ja maailmamuusika festivalil.
Mineku sinna korraldas Lüü-Türri laulja Jaan Palu, kes saatis ansambli nimel kirja kolmele festivalile sooviga seal kaasa teha. Rudolstadtist vastati, paluti tutvustavat videot ja saadeti kutse.
Lüü-Türri esimene ühe tunni pikkune kontsert oli Schilleri muuseumi aias, teine Lutheri pubi hoovis ja kolmas peaväljakul, kus oli rahvast kuulamas sedavõrd palju, et pinke kõigile ei jagunud. Osteti Lüü-Türri särke, kleepse, plakateid ja plaate.
Tiit Saare jutustas, et tore üllatus oli, kui Lutheri pubi omanik osutus Eesti suureks sõbraks, kes on meie riigis käinud paarkümmend korda.
Tunniajasesse kontserti mahtus 15 laulu. Enne iga laulu tutvustas Jaan Palu selle sisu saksa keeles ja Jako Reinaste inglise keeles.
Saksamaale sõitsid Lüü-Türri 12 lauljat renditud bussis koos bussijuhiga, pereliikmeid kaasas polnud. Lätis mindi Liepaja sadamasse ning algas 22tunnine laevareis Travemündesse ja sealt sõideti veel edasi Kesk-Saksamaale. Festivalikohta jõudmiseks kulus kaks päeva ja tagasi sama palju. Rudolstadtis ööbiti telkides esinejatele ette nähtud telkimisalal.
Aastal 2022 Eesti aasta parim folkloorirühmaks kuulutatud Lüü-Türri repertuaaris on paarsada laulu. Laulumapis on aga laule palju rohkem – 639 laulu. Seni oma kodukihelkonnast, Harju-Jaani kihelkonnast talletatud laule lauldud pole, need on ootenimekirjas, tõdes ansambli juht.
Kuusalu kihelkonnast on arhailisel meestelaulu ansamblil mitu laulu: „Tule minu ilda istumaie“, „See oli külmal küünlakuul“, „See veneküla poiste peetud nõu“, „Tule aga mulle tuisurille“, ka Türgi sõja laul „Eks minu isa võind hunti sööta“. Laule otsitakse arhiividest juurde, ent kõige suurema töö arhailiste ehk pärimuslaulude kogumisel on Tiit Saare hinnangul ära teinud Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliige, pärimusmuusik Lauri Õunapuu ansamblist Metsatöll.
Tiit Saare märkis, et festivalil tundis Lüü-Türri vastu huvi Slovakkias pealinnas Bratislavas toimuva maailmamuusika festivali korraldaja, kes salvestas kohapeal ka ühe laulu: „Võib olla tuleb mingil hetkel arhailise meestelaulu ansamblile kutse ka sellele festvalile.“
