Kehra kool jätkab gümnaasiumina

2081
Anija vallavolikogu oli gümnaasiumiosa jätkamisega üksmeelselt nõus.

Vallavolikogu otsustas – Anija vald jätkab Kehras gümnaasiumihariduse andmist.

Möödunud kevadel võttis vallavolikogu vastu otsuse, et 1. veebruariks 2016 koostavad vallavalitsus, volikogu ja kooli juhtkond Kehra gümnaasiumi arengustsenaariumi, et saaks otsustada, kas kool peaks jätkama gümnaasiumi või põhikoolina. Augustis koolijuhiks valitud Kaido Kreintaal käis oma mõtteid volikogule esmakordselt tutvustamas novembrikuus. Jaanuariks koostas ta Kehra gümnaasiumi tulevikuvisiooni, mida tutvustati Anija vallavolikogu istungil 18. veebruaril.

Koolijuhi visioon

Direktor KAIDO KREINTAAL: „Kehra väärib gümnaasiumit.“
Direktor KAIDO KREINTAAL: „Kehra väärib gümnaasiumit.“

Kehra kool on Kaido Kreintaali hinnangul gümnaasiumina jätkusuutlik. 2016/2017. õppeaastal õpilaste arv gümnaasiumiosas veel ei kasva, kuid hüpe peaks toimuma ülejärgmisel aastal, kui põhikooli lõpetab suur klass. Eeldusel, et Kehra gümnaasiumis jätkavad pooled seal põhikooli lõpetanutest, prognoosis ta gümnasistide arvuks järgmisel õppeaastal 40, ülejärgmisel 60, sellest järgmisel 65 ning õppeaastatel 2019/2020 ja 2020/2021 peaks gümnaasiumi­osas olema 70 Kehras põhikooli lõpetanud õpilast, peale selle ka teiste ümberkaudsete põhikoolide lõpetajad.
Gümnaasiumiaste ei tohi direktori meelest olla iseenesestmõistetav jätk 9. klassile: „Õpilane, kes otsustab jätkata õpinguid gümnaasiumis, peab endale väga täpselt selgeks tegema, miks ta jätkab just gümnaasiumis, millised on tema lähemad ja kaugemad eesmärgid ning kui kõrge on õpimotivatsioon.“
Koolijuhi arvates on mõistetav, et paljud põhikooli lõpetajad ei oska veel öelda, kelleks nad tahavad saada, kuna maailm muutub väga kiiresti, küll aga peaksid nad suutma kirjeldada oma soove ja unistusi gümnaasiumi lõpetamisel. Seetõttu peab ta vajalikuks üle vaadata kooli sisseastumise kord ja vajadusel muuta gümnaasiumisse sisseastumise tingimusi.
Järgmisel õppeaastal rakendub Kehra gümnaasiumis valikkursuste süsteem, kus õpilastel on endil võimalik kujundada oma huvidest ja tulevikuplaanidest lähtuv õppekava. Õpetajatena on kavas kaasata kohalikke inimesi, asutusi, lapsevanemaid ja vilistlasi.
Teadmised on Kaido Kreintaali hinnangul olulised, kuid neile annavad õige mõtte ja suuna väärtused: „Ilma väärtusteta on teadmised kasutud, vahel isegi kahjulikud. Riiklik õppekava näeb ette terve rea läbivaid teemasid ja üldpädevusi, mis kõik on olulised, samas hoomamatud ja fokusseerimata.“ Ta lisas – rahul võib olla, kui lisaks teadmiste omandamisele oskavad Kehra kooli lõpetajad teha koostööd, on omandanud kriitilise mõtlemise ja hea suhtlemisoskuse, on loovad.
Normaalses koolis peab koolijuhi visiooni kohaselt valitsema aktiivne töömeeleolu, kus õpetaja saab pidevalt tegeleda loomingulise õppetööga, kus toimivad vajalikud käsud ja keelud, mis aitavad hoida positiivsust ja head toonust: „Kõik algab eeskujust. Nii nagu õpilastelt ootame koostööoskuste arendamist, peavad ka õpetajad väljuma oma aine keskselt mõtlemiselt ja leidma ühiseid kokkupuutekohti teiste õpetajatega ning õppeainetega. Uus õpikäsitus ootab õpetajatelt avatust ja loovust, et seniste õppemeetodite kõrval rakendada  kas  siis  täiesti  uusi  või juba tuntud, aga millegipärast unustatud õpetamisvõtteid. Paljuski sõltub see hoiakute muutmisest.“
Kehra kooli õppetöös on direktori sõnul võtta lähiajal kasutusele paindlikke õppevorme ning muuta õpe elulähedasemaks, integreerida erinevaid õppeaineid omavahel, luua valikkursuste süsteem, kasutada rohkem kaasaegseid õppevahendeid. Kaido Kreintaali plaan on järgmisest õppeaastast rakendada Kehra koolis viie õppeperioodi süsteemi: õppeaasta jagatakse viieks 7nädalaseks perioodiks, nende vahel on vaheajad. Veel on tema meelest tähtis keelekümbluse edasiarendamine. Ta märkis, et praegu toimub keelekümblus edukalt ühel suunal – vene lapsed saavad eesti keelega päris hästi hakkama, kuid kasutamata on võimalus arendada eesti laste vene keele oskust.
„Meie eesmärk lähiaastateks on, et kõik Kehra kooli lõpetajad oskaksid hästi eesti, vene ja inglise keelt,“ märkis direktor.
Kõik pakutud muutused ja ootused ei vaja tema kinnitusel suurt rahalist ressurssi, pigem on tegu mõttemallide ja hoiakute ümberhindamisega. Samas näiteks arvutipargi väljavahetamine ja IT võimaluste arendamine on tema hinnangul paratamatud investeeringud, mida tuleb teha olenemata gümnaasiumiastme olemasolust.
Kaido Kreintaal: „Anija vald on panustanud gümnaasiumiastme õpetajate töötasudele täiendavalt umbes 25 000 eurot aastas. Väikesearvuline gümnaasium on kallis ja riigi rahastamismudel seda ei soosi. Ei ole veel päris selge, milline on riigi kaugem tegevuskava gümnaasiumide osas, kuid ilma vallapoolse toetuseta on Kehra kooli gümnaasiumiosa jätkamine võimatu. Kui sarnane rahastamine jätkub, suureneb toetussumma õpetajate palkade tõusu tõttu. Klassikomplektide arv ei muutu ja ka edaspidi püüame suurema osa õppetööd viia eesti ja vene õpilastel läbi ühiselt.“

Volikogu otsus oli üksmeelne
Volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kaisa Tamkivi ütles, et komisjoni seisukoht on jätkata praegu Anija vallas gümnaasiumihariduse andmist. Ta põhjendas: kuigi haridusseadusega määratakse, et gümnaasiumihariduse andmine peaks olema riigi ülesanne, ei ole veel olemas riigigümnaasiumi, kuhu saaksid minna Anija valla lapsed.
Kaisa Tamkivi juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu uuest rahastamisvoorust on võimalik abi taotleda vaid neil koolidel ja omavalitsustel, kes tegelevad haridusvõrgu korrastamisega. Ta tõi näite, et hiljuti saadeti omavalitsusse info koolide digitaristu kaasajastamise programmi kohta ning sellele oli lisatud nimekiri koolidest, kes võivad sealt raha taotleda kiireks internetiühenduseks, esitlustehnika ja muu sarnase soetamiseks.
„See tähendab – kui meie koolid soovivad olla teistega võrdväärsed, on volikogu mõistlik arvestada, et peame selleks leidma raha oma eelarvest, toetust me selleks ei saa,“ lausus ta.
Volikogu esimees Jaanus Kalev küsis istungil: „Kas keegi on seisukohal, et me ei peaks Kehra gümnaasiumiga jätkama?“
Urmo Sitsi arvas, et otsus jätkata Kehras gümnaasiumihariduse andmist tehti ära juba siis, kui koolile otsiti uus juht. Ta soovis teada, kui suure lisakuluga tuleb vallaeelarves gümnaasiumi jaoks arvestada. Finantsjuht Maarja Sikut vastas, et pedagoogide palgaks läheb valla rahakotist aastas umbes 50 000 eurot.
Jaanus Kalev: „Me keegi ei tea, mis saab haldusreformist ja haridusreformist ning mis reformid veel tulevad. Aga mina arvan, et Anija vallal on praegu ja lähiaastatel võimekust pidada gümnaasiumit.“
Volikogu võttis ühehäälselt vastu protokollilise otsuse selle kohta, et Anija vald jätkab Kehras gümnaasiumihariduse andmist.
„See on vastutus minule ja kõigile töötajaile. Usume sellesse gümnaasiumisse, sest Kehra väärib gümnaasiumit,“ sõnas Kaido Kreintaal.