Anijal tähistati lugemisringi 100. sünnipäeva

3224
Anija ja Kehra raamatukogude töötajad PILLE KULLA, AITA TAMMEORG ja KAIRE KROONI (tagareas) koos ajaloopäeval ettekande teinud ANNE ORUAASA ja valla keskraamatukogu direktori TIINA NÕLVAKUGA.

1914. aastal asutatud Anija lugemisringi peetakse kohaliku raamatukogu eelkäijaks.

Anija mõisas toimus laupäeval, 29. novembril lugemisringi juubeli tähistamiseks ajaloopäev. Raamatukogus avati näitus Anija lugemisringi säilinud raamatutest ning Anna ja Uku Praksile kuuluvatest eesti-aegsetest raamatutest ja ajakirjadest. Seal on ka 1918-1938 kirjastatud 8köiteline Eesti Entsüklopeedia, millest puudub vaid üks köide, kus oli peatükk Eesti Vabariigist – need korjati nõukogude ajal kokku ja hävitati. Näitus jääb Anija raamatukokku veel kaheks nädalaks.
Ajaloopäeval esines Anija naisansambel. Lugemisringi ja raamatukogu ajaloost tegi ülevaate Anne Oruaas. Külas oli menukirjanik Erik Tohvri, kelle lapsepõlv möödus Kehra-mail ning kelle kooliõpetajast vanaisa Alfred Liigmann oli kuulunud Anija lugemisringi juhatusse. Kirjanik märkis, et käis Anijal ka kümme aastat tagasi, siis oli seal tema kaheksas kohtumine oma lugejatega, nüüd juba 141.
Lugemisringi asutamine kui saaga
Anne Oruaas rääkis, et 1881. aastal Anija kooli tulnud õpetaja Toomas Stein asutas sinna raamatukogu, kus oli 1890ndatel aastatel ligikaudu 400 raamatut, need olid lugejate kingitud, heldeim kinkija oli Kehra jõukaim taluperemees Aleksander Andevei. Raamatukogu tegutses umbes 5 aastat, siis lagunes, sest suurem osa raamatuid oli kadunud. Külapeale jäänud raamatutest oli mõnikümmend  veel alles ja inimesed jagasid neid omavahel. Laenutuspunkt oli valla vahimehe Jüri Kuuse juures. Sedasi vahetati raamatuid paar aastat, kuni kõigil olid kõik läbi loetud.
Järgmise katse luua Anijale raamatukogu  tegi 1901. aastal asutatud Anija Karskusselts. 1909. aastal asutati seltsi raamatukogu,  kus oli sama aasta lõpus 121 raamatut. Kuid 1911. aastal karskusselts likvideeriti, raamatud, mida oli selleks ajaks mitu sada, pandi vallamajja luku taha.
„Ilmselt siis küpses otsus asutada Anija lugemisring. Lugemisringe oli sel ajal Eestis juba päris palju ja nende üks eesmärk oli asutada laenuraamatukogu,“ rääkis Anne Oruaas.
Anija lugemisringi asutamine oli tema  hinnangul tõeline saaga. Asutamisotsus tehti 1913. aasta suvel. Asutajate nimed on dokumentides erinevad, kokku käib läbi 6 nime: Johannes Kranfeld, Hans Kvelstein, Johannes Mühlberg, Gustav Tomander, Johannes Kranfeldt ja Richard Vanaase. 19. novembril 1913 saadi eitav vastus, põhjuseid oli nimetatud mitu, näiteks toodi välja puudusi põhikirjas, üks põhjus oli ka, et asutajate hulgas oli hilisem vallavanem Gustav Tomander, kes olla poliitiliselt ebalojaalne.
„Kuid mehed ei jätnud jonni, järgmine avaldus on registreeritud 25. veebruaril 1914,“ ütles Anne Oruaas.
12. aprillil 1914 saatis Eestimaa kubermangu ühiskonnaasjade valitsus välja otsuse, et 2. aprillil 1914 kanti  Anija lugemisring registrisse. Vastavalt põhikirjale oli see poliitikaväline ning põhikiri nägi ette ka seda, et lugemisring avab vallas raamatukogusid ja lugemistube.
6. juunil 1914 esitati kubernerile palvekiri, et lubataks asutada maksuline raamatukogu Pirga talu peremehe Johannes Männi vastutusel. Alles poolteist aastat hiljem, 12. detsembril 1915 tuli teade, et Johannes Männi vastutusel raamatukogule luba ei saa. Vastutavaks isikuks valiti Uuri ministeeriumikooli haridusega Johannes Tomander ja saadeti uus avaldus kubernerile. Vastust ei tulnud. 1. mail 1916 saadeti kubernerile meeldetuletus ja veebruaris 1917 tuli teade, et maksulist raamatukogu avada ei või. Siis paluti luba maksuta raamatukogu jaoks. Märtsis 1917 sai raamatukogu tegutsemisloa ja hakkas tööle Anija koolis, mis asus Soodlas. Kuna lugemisringi eesmärk oli tegutseda kogu vallas, otsustati 1918 avada ka Kehras raamatukogu osakond, kuid sõja tõttu jäi see tegemata.
Raamatukogu Eesti-ajal
Eesti Vabariigi ajal pandi valdadele kohustus raamatukogusid asutada. Ka Anija vallale tuli haridusministeeriumist 1918. aastal järelepärimine, kas vallal on oma raamatukogu. Vallavalitsus vastas, et on üks lugemisringi ülalpeetav maksuline raamatukogu, kuid vallavalitsusel ei ole raha raamatukogude ja lugemistubade avamiseks. 1921 nägi ministeerium ette, et Kehras peab olema raamatukogu. Kuna seda ei tehtud, sai vallavalitsus 1922. aastal kaks meeldetuletust, kuid ikka ei tehtud midagi.
Mais 1924 võttis riigikogu vastu avalike raamatukogude seaduse millega pandi alates 1. jaanuarist 1925 kõikidele valdadele kohustus avada palju raamatukogusid, et need oleksid kõigile kättesaadavad ja tasuta. Vald pidi andma raamatukogule iga maksumaksja pealt 50 senti, riik andis teist sama palju juurde.
Anija vallas ei loodud raamatukogu ka siis, kuid 2. jaanuaril 1925 otsustas vallavolikogu teha Anija lugemisringile ettepaneku võtta valla keskraamatukogu ülesanded enda peale. Lugemisring oli nõus.
Raamatukogu hakkas tegutsema Kõrve külas metsniku majas, juhataja oli metsnik Villem Mihk. 1926. aasta kevadel koliti raamatukogu Anija mõisa härrastemajja, kus oli juba kaks aastat olnud kool. Sel ajal oli kogus 500 raamatut. Raamatukogu juhtisid õpetajad, 1. aprillist 1928 kuni surmani märtsis 1940 oli raamatukogu juhataja koolijuhataja Kaarel Känd. Raamatuid oli siis 661, lugejaid 84.
1930ndatel oli Anija lugemisring mainekas ja kõige elujõulisem kohalik haridusselts, seal korraldati ka kursuseid, muuhulgas kehakultuurikursused, mille ajal moodustati lugemisringi juurde spordiring. 1937.-38. aastal asutati lugemisringi juurde kohalikest noortest laulukoor.
„1936. aasta veebruaris oli Anija avalikus raamatukogus 1246 köidet. See oli selle aja kohta suur raamatukogu,“ märkis Anne Oruaas.
Kehras avati avalik raamatukogu kooli juurde alles 1932. aastal.
Nõuka-aeg ja taasavamine
Sõjajärgsetel aastatel hävitati peaaegu kogu eestiaegne raamatufond, 1966. aastaks oli nõukogude võim keelanud 87 protsenti eestiaegsetest raamatutest ning kõik ajalehed ja ajakirjad.
„Kogudele saadeti nimekirjad raamatutest, mis tuleb visata tulle või viia kusagile, kus need hävitati. Need oli eesti kultuuri suhtes kuriteod, millele polnud võimalik vastu hakata. Eesti-aegsed raamatukogude raamatud, mis säilisid, olid ilmselt need, mida laenutati ega toodud tagasi,“ lausus Anne Oruaas.
Külaraamatukogud hakkasid raamatuid saama tsentraliseeritult, väga palju toodi venekeelset kirjandust, mida tol ajal eriti lugeda ei osatud.
Anija raamatukogu viidi mõisast 1940ndail valitsejamajja, 1963 toodi tagasi. Üks esimesi raamatukoguhoidjaid oli noor õpetaja Valve Kõrtsini (hiljem Jõhvik), tema töötas seal 1945-1951. Seejärel raamatukoguhoidjad vahetusid, 1950ndatel tekkis ka külaraamatukogu juhataja ametikoht. „Kõigepealt pandi suvalised inimesed raamatukokku tööle ja alles hiljem hakati neid koolitama. Raamatukogu töötajail oli näiteks kohustus käia põllul töölistele ajalehti ette lugemas.“
Kõige pikemat aega, 1959-1970 oli Anija raamatukogu juhataja Tamara Ojala (Kusma). 1975. aastal riikliku reformiga suleti hulk väikeseid raamatukogusid, sealhulgas ka Anija külaraamatukogu. Fond anti üle Anija kolhoosile, hiljem Kehra sovhoosile.
1990ndate keskpaigas kutsus Anija algkooli juhataja Tiiu Trisberg Anija raamatukogu taastama Ilme Haavalo.
„Ta leidis siit teiselt korruselt 42 ruutmeetrit kõledaid ruume, tolmused raamatud vedelesid põrandal. Hämmastav, et need säilisid, et kellelgi ei tulnud pähe viia neid näiteks vanapaberiks. Tõenäoliselt polnud neid ruume vaja ja tänu sellele jäid raamatud alles,“ jutustas Anne Oruaas.
Kümme aastat hiljem oli raamatukogus juba üle 6000 raamatu, suur osa saadud annetustena. Praegu juhatab valla keskraamatukogu alluvuses töötavat Anija raamatukogu Pille Kulla, kogul on 132 lugejat.