Urve Tiidus,
kultuuriminister
Vähem kui kuu aja aasta pärast astub maailm 2015. aastasse. Majandusprognoosid Eesti jaoks imesid ei luba, küll on ette näha siiski kasv, prognoosid kõiguvad 2,5 protsendi juures. See tähendab et kultuurivaldkonnas saab arvestada pisut kopsakama rahakotiga kui lõppeval aastal ning inimestel on rohkem võimalusi kultuuri- ja sporditegemistes osaleda nii loojate kui osasaajate poolel.
Kultuurieelarve üldine kasv on 19,7 protsenti, kogumaht ligi 207 miljonit eurot. Juba praegu saame öelda, et näiteks tänu Kultuurkapitalile on kultuurivaldkonna üks prioriteet, kinode kaasajastamine, leidnud lahenduse hoopis rutem esialgselt plaanitust. Kiiremad maakonnad näitavad kino juba moodsa tehnoloogiaga. Kohapeal on kõlanud mõtteid, et järgmisena võiks kaasa aidata kultuurimajade helitehnika kaasajastamiseks.
Kultuuritöötajate palgatõus on viimastel aastatel olnud Kultuuriministeeriumi eelarve läbirääkimistel üks olulisematest teemadest. Nii ka sel korral. Olgu öeldud, et kultuurivaldkond oli üks neljast valdkonnast, kuhu otsustati investeerida palgaraha keskmisest enam. Selle tulemusel on kultuuritöötajate palgatõus järgmisel aastal 4,5 protsenti.
Olulise uuendusena suurendab tegevustoetusi maakonnas treenerite töötasutoetus – Eestis kokku on selleks planeeritud 3,51 miljonit eurot. Spordiklubid, -koolid ja alaliidud said hakata taotlusi esitama detsembrikuu algusest. Toetusotsused selguvad ja väljamaksed tehakse hiljemalt uue aasta 30. jaanuariks. Spordiklubid ja alaliidud saavad taotleda palgatoetust V–VII kutsetasemega laste- ja noortetreeneritele. Riigipoolne toetus aitab kindlustada treeneritele sotsiaalsed garantiid.
Kõikides maakondades, mida olen külastanud viimase aasta jooksul, on raamatukogud ja nende toetamine üks olulisematest teemadest. Raamatukogu on maakonna hing, mis ühendab inimesi. Seetõttu on oluline, et nende tegevus oleks toetatud. Järgmisel aastal kasvab raamatukogude teavikute toetus. Lihtsamalt öeldes on raamatukogudel järgmisel aastal rohkem vahendeid raamatute-ajakirjade jm ostmiseks. Hetkel olemasolevate võimaluste järgi suureneb riigipoolne toetus 5%.
Nii palju kui on inimesi, on erinevaid kultuurihuvisid. Kedagi võib rõõmustada kümme head raamatut aastas, kedagi hoopis kümme head teatrilavastust. Eesti maksumaksja toetab mitmeid maakonnakeskustes asuvaid teatreid. Väga menukaks on kujunenud etenduskunstide programm „Teater maal“, mille toel annavad teatrid külalisetendusi väljaspool oma maja või vastupidi, toovad publiku kaugemalt enda juurde. Programm on tänaseks toiminud juba 10 aastat. Järgmiseks aastaks lisandub programmi eelarvesse 50 000 eurot, pidades eraldi silmas just noori vaatajaid.
Kultuurivaldkonna tegevustoetused kujunevad maakonniti erinevaks. See sõltub elanike arvust, maakonnas toimivate riigieelarvest toetust saavate kultuuriasutustest. Harju maale jõudvad toetused küündivad üle nelja miljoni euroni. Sellest suure osa moodustab Laulasmaa mändide vahele rajatava Arvo Pärdi Keskuse uue hoone ehk Kellasalu investeeringu- ja tegevustoetus, milleks 2015. aastal on ette nähtud kokku 3,8 miljonit eurot. Uue hoone rajamisele jagub järgmisel aastal riigieelarvest toetust ka EELK Kuusalu Laurentsiuse Koguduse pastoraadihoonele, Harjumaa muuseumile, Harju maakonnaraamatukogule.
Maakondade kultuuri- ja spordielu toetuseks on veel arvukalt programme ja projektitoetusi ette näha. Nagu igal aastal, selguvad numbrid taotlemiste käigus ja võistluspõhiselt. Soovide nimekiri jääb alati natuke pikemaks kui võimaluste kogusumma.
