Anijal ollakse kanafarmi vastu

1559

Anija elanikud leiavad, nende arvamust Talleggi farmi rajamise osas pole kuulda võetud.

Sõnumitooja poole pöördus Aavere küla taluperemees Riho Olberg, kes on endiselt selle vastu, et Anija külasse tahetakse rajada AS Tallegg Pääsusilma sugulinnufarm.

Eelmise aasta 12. novembril andis Anija vallavalitsus Talleggile ehitusloa. Riho Olberg saatis 8. detsembril  volikogule kirja palvega ehitusluba tühistada.

Volikogu esimees Jaan Oruaas rääkis, et kirja sisu üle arutati pikalt majandus- ning arengu- ja eelarvekomisjonides. Tema sõnul ei olnud vallavalitsusel juriidilist alust loa väljaandmisest keelduda.

Riho Olberg selgitas volikogule saadetud kirjas, miks kohalikud elanikud ei soovi farmi Pääsusilma kinnistule.
Linnufarmi rajamine pärsib näiteks tema kui mahetootja põllumajanduslikku tegevust. Mahepõllundus tähendab, et kogu tootmisprotsess ja keskkond on kemikaalide ning mürkainete vaba. Riho Olbergi haritaval maal on aga Talleggile lubatud maatükiga ühine veepiir – Anija oja. Kuna farm on mittemahetootja, tuleks rajada kahe maatüki vahele kaitsevöönd. Talupidaja sõnul ei ole seda võimalik vette rajada, mis tähendab, et mahetootjana ei saa ta oja enam kasutada.

Riho Olberg teatas oma kirjas veel, et eelnevalt läbiviidud keskkonnauuringud põhinesid valeandmetel: „Lähim elumaja on keskkonnauuringutes viidud tegelikkusest 10 korda kaugemale. Hiljem algandmed parandati, kuid uusi uuringuid ei tehtud.“

Vallavolikogu esimees Jaan Oruaas selgitas, et keskkonnaametile tehti ettepanek mõjude hindamine üle vaadata, kuid sellest keelduti.

Riho Olberg ütles, et talle on jäänud arusaamatuks, miks kutsuti kokku kohalikud elanikud ja küsiti nende arvamust, kui seda kuulda ei võeta. Ümberkaudsete talunikega on kogutud allkirju ja avaldatud soovi, et farmi ei rajataks, kuid sellest ei ole olnud kasu.

„Mõtlesime, et pöördume Peeter Võsa poole, aga osa inimesi leidis, et targem oleks Mihkel Kärmasega ühendust võtta,“ rääkis Riho Olberg edasistest plaanidest. Ka kavatsevad kohalikud elanikud pöörduda prokuratuuri, et välja selgitada, kas kõik on tehtud seadusega kooskõlas.

Taluperemees tõdes, et vastuseta jäi mitu küsimust, kuid põhiküsimus on see, miks tegi vallavalitsus sellise otsuse, mis ei too vallale otsest kasu ning on kohalike tahte vastu.

„Inimesed valla eesotsas tulevad ja lähevad, meie elame siin aga juba mitmendat põlvkonda. Seega on meil vastutus oma kodukoha eest,“ lausus Riho Olberg.

Külaelanikele tutvustati AS Talleggi kava rajada Anija-Raasiku tee äärde Pääsusilma kinnistule kunagise noorloomalauda asemele sugulinnufarm möödunud aasta juunis. Tookord selgitas firma linnukasvatusdivisjoni juht ja peaveterinaararst Lauri Kallikorm, et linnuliha tarbimine järjest suureneb ning Anija on farmi rajamiseks soodne koht. Arutelul räägiti, et tootmishoonesse on plaanis tuua 13 200 lindu ning tootma hakatakse seal haudemune.

Kohalikele tutvustati ka keskkonnamõjude hindamise tulemusi, mille kohaselt ei olnud ühtegi tegurit, mis takistaks kanala rajamist Anijale. Selgus, et peamised mõjud on välisõhule ning sotsiaalsele keskkonnale. Koosolekul tek­kis kohalike elanike vastu­sei­su tõttu terav arutelu.