
Kehra gümnaasiumi õpilane KRISTJAN PÕDER tantsib klubis JJ-Street Dance Company.
15-aastane Kristjan Põder on viimased neli aastat tegelenud hiphopi ja beatboxiga. Möödunud nädalavahetusel osales ta Soomes toimunud tänavatantsuvõistlusel „Nordic Moves“, mis oli Prantsusmaal toimuva maailma nimekaima võistluse „Juste Debout“ eelvoor.
Võistlustulle astus Kristjan Põder koos Tõrvast pärit paarilise Risto Põldsaluga, kes treenib Viljandis. Neil läks hästi, oma voorus tuldi võitjaks. Kuigi finaali ei õnnestunud pääseda, ütles Kehra noormees, et jäi võistlusega rahule.
JJ-Street Dance Company pressiesindaja Arti Martin rääkis, et Kristjan Põder on oma tantsugrupis üks silmapaistvamaid tantsijaid, seetõttu saadeti ta ka Soome võistlema ja kogemusi omandama.
JJ-Street tantsuklubist käis Soomes võistlemas ligi paarkümmend noort. Tublimad olid klubi looja Joel Juht ja üks õpetajatest Ita Puusepp, kes said kolmanda koha.
Huvi tantsu vastu on suur
Tantsuklubiga liitus Kristjan Põder 2004. aastal, kui JJ-Street Dance Company alustas Kehras tegevust. Alguses ei olnud ta päris kindel, millega on tegu, kuid arvas, et see läheb kokku tema huviga räppimise ja break-tantsu vastu. Nüüdseks teab ta täpselt, mis vahe on breakil ja hiphopil, mis võhiku jaoks võivad tunduda täpselt ühesugustena.
Praegu käib Kristjan Põder trennis viis korda nädalas. Kahel päeval on ta Kehras, kus aitab tantsuõpetaja Ingrid Heimonenil trenni läbi viia. Ülejäänud treeningud toimuvad Tallinnas, kus ta tantsib enda tasemele vastavas grupis. Kehrast Tallinnasse treenima läks ta enda sõnul seetõttu, et kodulinnas tuleb pidevalt uusi algajaid tantsijaid juurde, mistõttu tase on koguaeg enam-vähem sama.
Uusi trikke ja tantsusamme õpib Kristjan Põder lisaks trennidele ka võistlusi ja tantsuvideoid vaadates. Kuna hiphopi puhul on põhirõhk improvisatsioonil, on kasulik teada võimalikult palju erinevaid liikumisi. Noormees leiab, et improvisatsioon tuleb tal paremini välja kui paika pandud koreograafia järgi tantsimine. Viimast läheb vaja peamiselt esinemistel, võistlemine on täielikult improvisatsiooniline.
Võisteldakse paaris
Hiphopi tantsuvõistlus toimub koos paarilisega. Koos vastastega ollakse võistlusplatsil ning tantsitakse korda-mööda. Alustatakse tavaliselt paikapandud liikumisega, kuid edasi hakatakse improviseerima. Sel viisil tantsib kumbki paariline vahepeal üksi, siis tantsitakse koos. Sel ajal, kui vastased tantsivad, seistakse kõrval ja vaadatakse. Niimoodi käis see ka Ameerika tänavatel, kust tantsustiil alguse sai.
Arti Martin sõnas, et Kristjan Põder võiks olla eeskujuks paljudele noortele, kes tahaksid leida kooli kõrvalt tegevust. Samuti võiks ta inspireerida neid noori, kes hävitavad vabal ajal oma tervist mürkainetega.
Noortele tegevuse pakkumine ka üks JJ-Street tantsuklubi eesmärke. Praegu tegutseb klubi Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja paljudes teistes väiksemates linnades. Soov on laieneda võimalikult paljudesse kohtadesse üle Eesti, et pakkuda noortele vaba aja veetmise võimalust.
Hiphop on liikumine, mis sai alguse 70ndatel aastatel Ameerika tänavatel mustanahaliste seas. Sellega koos sündis samanimeline tantsu- ja muusikastiil. Hiphopi juurde käib heliplaatide mängimine, graffiti joonistamine seintele, eriline riietumisstiil, keelepruuk ja beatbox. Hiphop muusika kujunes sellest, et plaatide mängimisel tekitati nende peatamisel muusikasse rütmilisi pause. Hetkeks lasti plaadil ka tagurpidi mängida. Hiljem lisandus muusikale räppimine, mis tähendab tekstide ettelugemist teatud rütmis. Tantsusammud sobitatakse muusikasse ning need põhinevad samuti rütmilistel liigutustel.
Beatbox on osa hiphop muusikast ja kultuurist. See tähendab, et suu ja häälega imiteeritakse trummikäike ning luuakse erinevaid rütme ja helisid. Samuti võivad beatboxi juurde kuuluda imitatsioonid muudest instrumentidest. Sealhulgas imiteeritakse ka heliplaadi peatamisel ja tagurpidi mängimisel tekkivaid helisid.
Eestis hakkas hiphop kultuur levima 80ndate aastate lõpus ning sai populaarseks 90ndatel aastatel. Vahepeal kahanenud huvi on taas kasvama hakanud.