OTT KASK juhendab Kuusalu ja Viimsi orkestreid

3621

Kuusalu valla aasta juhendaja 2009 tiitli saanud OTT KASK on Kuusalu pasunakooriga töötanud üle 20 aasta.

Ott Kase kutsus Kuusalu pasunakoori tookordne juhendaja, muusikakooli endine direktor Mare Russak, kes kümmekond aastat tagasi andis dirigendikepi täielikult talle üle. Pasunakooris on muusikuid praegu 23. Koos­seis on olnud ka arvukam – viis aastat tagasi oli 30 ringis.

Ott Kask kiidab staažikaid pillimehi: „Tänan kõiki neid, kes on aastaid olnud meie orkestri alustalad. Nende peal seisab me pasunakoor, mis on Eestis vanuselt kolmas. Me ei saa rääkida ülikõrgest kunstilisest tasemest, aga tähtis on, et ei hääbuks see väike kild Eesti kultuuriloost.”

Kuusalu pasunakoor on asutatud 1870. aastal. Dirigent räägib, et viimasel ajal on juurde tulnud noori mängijaid, ka Kuusalu muusikakooli õpilasi ja vilistlasi, kes on läinud pillimängu edasi õppima.

Proovi sõidetakse Jõelähtmest, Vihasoost, Kolgakülast, ka Kehrast ja isegi Viljandist. Varem koguneti Kuusalu rahvamajja harjutama pühapäeva hommikul, kuid mõne aasta eest hakati koos käima kolmapäeva õhtuti. Ott Kask tõdeb, et ehkki siis ollakse pikast tööpäevast väsinud, on sedasi parem, inimesed on töiselt aktiivsed, pühapäevad saab jätta enda ja perede jaoks.

Omaette tõsine probleem on pillid. Nooremad mängivad muusikakooli puhkpillidega. Vanematel on enda pillid, kuid osad neist on vanad, vajavad väljavahetamist.

„Peamiselt Tormise seltsi rahalisel toel on viimastel aastatel ostetud pasunakoorile trummikomplekt ja lisaks teisi orkestris vajalikke löökpille, samuti uut repertuaari. Pillid ja ka noodid on kallid. Näiteks maksavad suured tuubad, mida inimene ise endale ei osta, 50 000-60 000 krooni.”

Esinemisi tuleb pasunakooril aastas 10-20. Kodukandi pidudel esinetakse tasuta, kuid olenevalt kutsujast ja kaugusest küsitakse teinekord ka tasu. Teenitud raha läheb dirigendi sõnul orkestriliikmete sõidukulude katmiseks ja ka pillide ostmiseks.

Sümfooniaorkestrid
Ott Kask on Kuusalu muusikakooli õpetaja 1988. aastast. Ta juhendab ka kooli jazzbändi ja mitmesuguseid teisi muusikalisi koosseise. Eelmisel aastal asutas koos kolleegidega Kuusalu muusikakooli sümfooniaorkestri, mille esimene suurem avalik esinemine oli detsembris kooli jõulukontserdil rahvamajas.

Aastast 2000 on ta juhendanud ka Viimsi muusikakooli õpilaste jazzansambleid. Aastal 2003 tõid Viimsi keskkool, muusikakool ja Soomest Ylivieska noored pillimängijad lavale Leonard Bernsteini muusikali „West Side story”. Etenduseks spetsiaalselt moodustatud orkestrist kasvas välja Viimsi muusikakooli sümfooniaorkester, mida juhendab samuti Ott Kask.

Ta jutustab, et Viimsi koolinoorte ja nende õpetajate teine suurem projekt oli Raimond Valgre muusikale loodud „Valge tee kutse” ning praegu käivad „Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi” etendused: „Lumivalgekese lugu mängiti esmakordselt 1999. aastal, siis tuli muusika fonogrammilt ja ka toona mängisid kaasa muusikakooli ja keskkooli õpilased. Nüüd lavastati tükk uuesti ning etenduses osaleb ka Viimsi muusikakooli orkester. Viimane avalik etendus on reedel, 29. jaanuaril kell 18 Viimsi kooli aulas. Kes tahavad pakkuda oma väikestele lastele suurepärase elamuse, soovitan tulla vaatama. Vahva on jälgida laste säravaid silmi, vaimustust ja äratundmisrõõmu. See on kena lavastus.”

Tööpäevad 12-tunnised
Ott Kase põhitöökoht on 2005. aastast Viimsi vallas, ta on vallavalitsuse kultuuri- ja spordiameti juhataja. Kahel tööpäeval ning lisaks laupäeval peab ta jõudma Kuusalu muusikakooli oma õpilastele tundi andma, peale selle veel orkestriproovid ning tunnid ja proovid ka Viimsi muusikakoolis.

Õpetaja ja dirigenditöö kõr­valt leiab ta aega osaleda V.Tormise kultuuriseltsi juhatuse ettevõtmistes, praegu on juhatuse liige, mõni aasta tagasi oli juhatuse esimees. Eelmisest aastast juhatusel esimeest pole.
Tööpäevad algavad enne kella kaheksat ja vähem pingelistel päevadel jõuab kõige varem koju õhtul kella kaheksaks, nendib ta.

„Eks muidugi on väsitav, aga iga pingutus on ka rõõm. On huvitav vaadata, kuidas ansamblis ja orkestris õpivad nooremad mängijad teistega arvestama ning ise paremini musitseerima. On suur rõõm, kui mõni neist jätkab muusikaõpinguid ning valib professionaalse muusiku tee. Loodan, et kõik, kes saavad muusikat õppida, vaatavad muusikale ja kogu kultuurile teise pilguga. Kahjuks mitte igal pool Eestis ei ole võimalik oma kodu lähedal muusikat õppida nii, nagu on võimalik Harjumaal.”

Ott Kask arutleb, et muusikakooli minnakse kas omal soovil või vanemate sunnil, kuid kindlasti on palju selliseid lapsi, kes on musikaalsed ja andekad, kuid ei satu muusikat õppima: „Kust võtta aega ja ressurssi, et neid leida ja võimaldada õppida. Sedaviisi saaks mõnegi noore hoida õigel teel, mitmed halvad asjad jääksid tegemata. Kes on noorelt jäänud muusikakoolist kõrvale, lähevad muusika jaoks kaotsi. Mõned andekad ärkavad alles 20 aasta pärast, et tahaks osata pilli mängida.”